Esmalt tutvustatakse uut sotsiaalprobleemi: väidetavalt palkab keegi kuskil ilusaid tüdrukuid, et nende kohalolek mehi baari meelitaks. Järgneb MTÜ kommentaar: „Jah, loomulikult on tüdruku vaba valik, kas ta joob mahla või alkoholi, aga kas on ikka võimalik pelgalt mahla peal öö läbi lõbus ja lustlik olla?” Ainuüksi see tõdemus paneb karskusliikujad juukseid katkuma: kas tõesti pole ilmas ühtki inimest, kes suudaks täiesti kainelt pidutseda? Isegi mina tean mitut.

Artikli algeesmärk on tegelikult õilis: hoiatada tüdrukuid välismaale tööle minemast, kui pakkumine puudutab karjääri mõnes Malta baaris hostess’i, masseerija või tantsijana. Aga sellest ei piisa, sama hooga üritatakse demoniseerida üleüldse igasugust baaride külastamist ja tõmmata seost naiste alkoholitarbimise ja prostitutsiooni vahele. Esiteks väidetakse, et näidisjoodikud on ka Eesti ööelu üsna uus teema, ilma et loo lõpuks ühtki näidet toodaks. Kui artikli autor siiski mõnda sellist teab, võinuks sellest alustada: minna kohale ja vaadata oma silmaga elu, millest kirjutatakse.