Tähelepanek: mullidest, positiivselt

Kui jutt vähegi Facebookile ja muule „nutimeediale” läheb, olen ikka kippunud seletama, et küll sellised arengud ühiskonnale veel saatuslikuks saavad.

Et praktilise lugemisoskuse vähenedes tekib üha rohkem peavoolumeediale vastu ujuvaid iseõppijaid, kes on veebis hängides kerge saak IS-i või MMS-i värbajatele. Ja kuidas enda sotsiaalmeedia seinalt ebasobivate arvamuste ja faktide väljafiltreerimine tekitab ideloogilist mullistumist koos süveneva sallimatusega. Vahepeal tundus, nagu oleks igaüks kohustatud igas sotsiaalküsimuses kindla seisukoha võtma ja kohe ka võitlusse astuma.

Võib-olla olen ka enda mulli lõksu jäänud, aga ühtäkki tundub mulle, et Facebook pole enam nii hüsteeriline kui mõni kuu tagasi. Ühest mulle tuttavast jututoast, mida pikka aega toitsid kirglikud sõnasõjad ja vastaste häbimärgistamine, on ajapikku kõik teisitimõtlejad välja pekstud ja uusi pole asemele tulnud. Nüüd on vaibumas ka sealne arutelu, päevas tekib veel paar linki ja laiki, aga kirg on juba otsas. Teine, vastastiiba esindav kommuun tegi enda arutelud juba tüki aja eest privaatseks, nii et vaenlased ei saa enam nende postitustest saadud šokki oma sõpradega jagada. Kui aktivistid niimoodi ennast ise tasalülitavad, saab tsiviilelanikkond taas rahus Facebooki kassi- ja toidupiltide jagamiseks kasutada, milleks ta mõeldud ongi.