Tähelepanek: palun tehke endale selgeks, mis on pae- ja tuhamäe vahe

Omasid pole ilus peksta, kuid kui Maalehes, nagu pahatihti mujalgi ajakirjanduses, aetakse Ida-Virumaa keskkonnateemadest kirjutades segamini pae- ja tuhamäed, hakkab käsi vihast värisema.

Teeme nüüd asja selgeks: tuhamägi on põlevkivi põletusjäätmete kuhi, mida kohtab Kohtla-Järvel, Püssis, Mustajõel, Narva taga, Kohtla-Nõmmel ja Kiviõlis. Paemägi on põlevkivi kaevandades maa alt välja toodud aheraine kuhi, mida leidub seal, kus vanasti asusid kaevandused, näiteks Kukruselt, Sompast, Kohtla-Nõmmelt ja nii edasi. Kui veel peenemaks minna, siis on Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme ja Kiviõli tuhamäed tegelikult poolkoksimäed, kuhjatud kokku põlevkiviõli tootmise jääkidest.

Aga üks on kindel: Kukruse mägi, mida naljaga pooleks on nimetatud Eesti ainsaks vulkaaniks, ei ole tuhamägi, vaid paemägi. Omal ajal sattus sinna peale paetükkide hulk põlev- kivisodi, mis nüüdki aeg-ajalt tossama kipub.

Kuid jätkem meelde: kui mõni erand välja arvata, on enamik Ida-Virumaa linnastu asulate vahel asuvaid mägesid ikkagi kaevandusjääkide kuhilad ehk paemäed, mitte põletusjääkide kuhilad ehk tuhamäed.