Tähelepanek: Sibyl Vane ja DND jätkavad tugevalt
Von Krahli uus ruumiskeem põhjustas küll segadust.
Mõlemad esinejad on selles punktis, kus esimesest albumist on küllalt palju aega möödas, et võiks juba järgmisele mõtlema hakata. Niisiis pakkus Sibyl Vane peale vanade ka omajagu uusi laule. Need sobitusid kenasti vanade vahele, kuid paistsid silma kõla ja seadete suurema küpsusega. Kohati võis Helena Randlahe kitarrimängus talle seni omase surf-punk-rockabilly põimiklähenemisviisi kõrval aimata Sonic Youthi jooni.
Ka DND tutvustas peale oma eestikeelse albumi „Tulede säras” palade paremiku ka uusi laule, sealhulgas vastset singlit „Võtmata rohud” ja pala, millel polnud veel nime, sest seda oli enne mängitud ainult hommikuses proovis. Omas liigas, eestikeelse depressiivroki arvestuses paistab DND olevat suveräänne valitseja ja püsib oma eheduses kõrgel kohal ka praegusaja Eesti roki üldtabelis.
Õigupoolest pole kummagi bändi kohta vale öelda, et tegemist on viimastel aastatel nii poplaulukirjutuse kui ka kontserdienergia arvestuses kohaliku roki paremikku kuuluvate tegijatega. On asju, mida ei saa võltsida ja mis lõpuks otsustavad hinnangu.
