Tal oli kaotada kõik, võita aga ajaloos kahtlane koht inimesena, kes tõi päevavalgele võimu kuritarvitused. Või siis reetis oma riigi. Või oli lihtsalt alatu.

Variante on teisigi. Äsja Snowdenist pajatava filmiga kinodesse tulnud Oliver Stone on Snowdenist valinud just esimese kuvandi. Kangelane, varjunditeta. Kõik, mis ta teeb, on õige. Kõik, mida teeb USA valitsus, aga vale. Just selle üheülbalisuse pärast on film ka kõvasti kriitikat pälvinud.

Mis aga peamine: sellise leviga teos selliselt režissöörilt teeb USA valitsuse valede ja seadusrikkumiste teadvustamiseks rohkem kui mis tahes kogus artikleid n-ö tõsises meedias.

Stone ei pruugi muidugi meeldida. Ilmselt ei jaga paljud tema visiooni Kiievi sündmustest, mille ta väntas filmiks „Ukraina tules”. Snowdeni-filmis jääb Kreml siiski ülistamata.