Peab siski ütlema, et tükis on ka kohti, mis klapivad tänapäevaga. Aga tõesti – valuuta ja välispass on oma aja lapsed ning seetõttu jääb osa huumorist lihtsalt ajale jalgu. Kuid sketš hamburgeriga on ajatu, mida kinnitas ka publiku reaktsioon. Tükk seisab koos Jan Uuspõllu talendi toel. Ta on teinud monotükke piisavalt palju ja kaua, et mitte alt vedada. Kasuks tuleb ka tõik, et ta on end kollektiivsesse alateadvusse mänginud ühe Eesti mehe arhetüübi esindajana. Kokkuvõttes on „Pingviin ja raisakass” midagi vanemale põlvkonnale, kes veel mäletab neid aegu ja meeleolusid.