Muidugi lugu lonkas ja lõppkokkuvõttes jäi arusaamatuks ka lavastaja kunstiline taotlus: kohati näis, et oli tahetud teha võltsdokumentaali, kohati aga farsilikku ülemängitud Ameerika unelma paroodiat. Selleks et ilma stsenaariumi ja selge plaanita filmi teha, peab olema väga andekas ja/või kogenud. Aga kui jällegi arvesse võtta, et tegijad seda ei olnud, oleks lõpptulemus võinud olla palju hullem. Väide, et olen näinud halvemaid Eesti filme või üleüldse halvemaid filme, ei ole muidugi kompliment, aga ma siiski tunnustaksin „Ameerika suve” kui omaette nähtust ega suhtuks sellesse eksperimenti liiga kriitiliselt.