Täheplahvatus osutus üllatavalt kestvaks
Tartu observatooriumi astronoomid Tiina Liimets, Indrek Kolka ja Tartu ülikooli tudeng Kristiina Verro uurisid koos Hispaania kolleegidega üht erilist ja võimsat täheplahvatust meetodiga, mis näitab toimunut ruumiliselt. Astronoomiaajakirjas The Astrophysical Journal möödunud aasta detsembris avaldatud artiklis kirjeldavad nad kolmemõõtmelist vaadet noova GK Persei jäänustele ja jälgivad selle arengut veerandsajandi jooksul.
Kääbustähe üllatused
Noova on valge kääbustähe tuumaplahvatus. Vesinik koguneb tähe pinnale, süttib ja käivitab tuumade ühinemise reaktsiooni – termotuumareaktsiooni ehk fusiooni. Meist 1300 valgusaasta kaugusel plahvatanud GK Persei avastati 1901. aastal ja selle mangnituud oli 22. veebruaril 1901 nagu Veegal – 0,2. See on üks heledamaid avastatud noovade plahvatusi.