17.05.2012, 00:30
Taimed nuusutavad üksteise lõhna
Taimel ei ole meeli ses mõttes nagu imetajatel. Kuid see ei tähenda, et taim oleks kurttumm ja kottpime.
Taim saab oma energia päikesevalguselt, mis tähendab, et ta näeb. On taimi, kes reageerivad tuulele ja puudutusele. See tähendab, et ta kompab. On üsna usutav, et taimi mõjutavad mingi sageduse ja intensiivsusega helilained. See tähendab, et ta võib kuulda. Nüüdseks on tõsikindlalt teada, et taim mitte ainult ei erista õhku lihtsamaid ja keerulisemaid molekule, vaid tunneb ka õhus olevaid aineid ära. See tähendab, et ta haistab. Eesti maaülikooli professor Ülo Niinemets, kes uurib taimede ökofüsioloogiat, kõneleb koguni taimede keelest, mille kaudu taim on võimeline mõjutama Maa kliimat inimesest enamgi. „Taim eritab õhku umbes 30 000 keemilist ühendit,” ütleb ta. Suurt osa neist suudavad Niinemets ja tema kolleegid ka mõõta.