Taimetoit jõululaual – raskem rahakott ja kergem kõht
Tarmo kohta võiks öelda, et ta on olnud taimetoitlane juba sünnist saati ehk 30 aastat. Taimetoitu eelistavad ka tema vennad, ema ja vanaema. Mõistagi on nii Tarmo kui ka ta vendade lapsed taimetoitlased.
Jõulude ja aastavahetuse ajal sööb pere tavaliselt igasuguseid erilisi salateid, mida iga päev ei tarbi. Peale selle kuuluvad nende pühade juurde hautatud ja praetud kapsas, ahjukartulid, kotletid, pasteedid, mitmesugused kastmed jm.
“Peole minnes ei mõtle ma sugugi kõhu täitmise peale ja need ei kesta kunagi nii kaua, et söömaaega ei jõuaks ära oodata. Tänapäeva peod on rohkem Rootsi laua stiilis ja seal ei teki toiduvalikuga mingeid probleeme,” rääkis Tarmo.
Taimetoitlane pole raske olla
Töötervishoiuarst Ruudo Annus pole täielik taimetoitlane, küll aga on ta 1989. aastast loobunud liha-kala ja munade söömisest. Loomsetest toiduainetest tarvitab ta vahel hapupiima, kefiiri ja jogurtit. “Üldiselt öeldes on mul selleks eetilised, majanduslikud, filosoofilised, kultuurilised ning keskkonna ja tervishoiuga seotud kaalutlused. Põhimõtteliselt eelistan lihtsat, vähe töödeldud kodumaist toitu,” selgitas Annus. Taimetoitlastesse suhtumine on Annuse meelest ühiskonnas muutunud: esialgsest hämmastuse-ehmatuse-tõrjumise faasist on aja jooksul jõutud teadvustamise, leppimise ja harjumiseni, et maailmas ja ka lähikonnas on inimesi, kes peamiselt või valdavalt eelistavad taimetoitu.
Annuse kinnitusel pole taimetoitlane raske olla – kui varem ei kujutatud tihti ettegi, et keegi võib toidukohas tellida näiteks prae ilma lihata või ka muna ja juustuta, siis tänapäeval selle üle enam ei imestata. Paljude söögikohtade menüüs on ka häid taimetoite, kuid loomulikult võiks seesuguste suppide, praadide ja salatite valik parem olla. “Mahepõllumajandusest pärit toitu pakkuvaid toidukohti on aga väga vähe ja sellise toidu jaoks on seni parim võimalus endiselt koduköök,” märkis Annus.
Jõulude ajal ja aastavahetusel on Ruudo Annuse peolaual mõni puder (maitsestatud värskete või kuivatatud ürtidega, näiteks tilli, peterselli, selleri, ingveriga), sekka köögivilju, kastmeks näiteks sojajogurt või hapupiim, idandatud ja/või hautatud herned-oad, värsked porgandi-kapsa-kaalikaviilud, toores, hautatud või marineeritud kõrvits ning hapukapsas ja -kurk. Muidugi sobivad lauale ka idandatud nisuterad, pähklid ja seemned, koduaia õunad. Joogiks on parim enda korjatud ürtidest tee meega.
“Ma ei ole küll suur retsepti järgi toidu valmistaja, kuid huvilistele võin tavapärastele toitudele vahelduseks soovitada näiteks kollast mannaputru, mille saab kõrvitsatükkide lisamisel mannapudrule, nii et pehmeks keenud kõrvits annab pudrule ilusa kollase jume,” ütles Annus.
Teiseks soovitas ta proovida pühadelaual pakutava kartuli, riisi või odratangupudru juurde hautatud kapsarulle, mille täidiseks on ka meie poodides müüdav tervislik sojahakkmass ja maitseainete kergelt eelhautatud segu.
Sealiha asendab linnuliha
Rannapubi ja restorani Paat juhataja Riinu Rätsep püüab jõulude ajal lauale ikka kergemaid sööke panna. “Juba mitu aastat olen loobunud traditsioonilisest sealihast ning teinud mõne kalaroa või midagi head linnulihast, lisanditeks on köögiviljad vormiroogadena või marineeritud kujul,” sõnas ta.
Köögiviljade kasutamise võimalusi on väga palju, piirid paneb siin ainult perenaise fantaasia. Köögiviljadest saab valmistada püreesuppe, terriine, vormirooge, kotlette, kastmeid.
Miks mitte kasutada neid ka magustoitude (porgandiparfee, karamellistatud fenkoli brülee-kreemiga, kõrvitsasupp vanillijäätisega jne) juures.
Perele või külalistele võiks valmistada ka porgandi-kaalikakotlette, peedirisotot, pastat porro, seente ja gorgonzola’ga (sinihallitusjuust), feta-spargelkapsa-quiche’i, lahtiseid pirukaid paprika, ananassi, tomati ja mozzarellaga.
