Tallinna Botaanikaaed tutvustab ogaputki
Oma sinaka värvuse ja huvitava välimusega on ogaputked väga pilkupüüdvad. Taimedega lähemalt tutvust sobitades võib ettevaatamatu aga valusalt torgata või mesilaselt nõelata saada.
Sarikaliste sugukonda kuuluvas perekonnas ogaputk (Eryngium) on 230 liiki ühe- või mitmeaastast rohttaime. Looduslikult on ogaputked levinud peaaegu kogu maakera troopilistel ja paraskliimaga aladel. Lääne-Eesti saarte rannavallidel ja liivaluidetel kasvav rand-ogaputk (E. maritimum) on Eesti ainuke looduslik liik ning looduskaitse all.
Ilutaimena kasvatatakse Eestimaa aedades kõige rohkem väikeste ümmarguste siniste õienuttidega lamedalehist ogaputke (E. planum). Taime ligi meetrikõrgused suhteliselt peened varred on ülaosas lillakassinaka värvusega ning harunevad. Lineaalsüstjad kõrglehed on hõredalt ogalise servaga. Varrelehed on rootsutud, lõhestunud 3-5 hõlmaks. Juurmised lehed on aga südajad, tumerohelised ning pika rootsuga. Looduslikult kasvab see liik Lõuna- ja Kagu-Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias kuivadel kasvukohtadel, teeservadel ning kivistel nõlvadel.
Bourgat´ ogaputk (E. bourgatii) on looduslikult levinud Edela-Euroopa ja Loode-Aafrika mäestike kaljudel ning niitudel. Tugevad, kuni 60 cm kõrgused varred on sinaka värvusega. Lehed rohelised valgete joontega, nahkjad ning sõrmjagused. Õienutt on suurem, hallikassinine, ümbritsetud 9-14 kõrglehega. Nii lehed kui ka kõrglehed on sellel liigil tugevalt ogatipulised.
Looduslikult Alpides ja Balkani mäestikes kuni 1800 meetri kõrgustel aasadel kasvav alpi ogaputk (E. alpinum) on väga dekoratiivne, katsudes pehme ega torgi puudutades valusalt nagu eelnevad liigid. Terassinine õienutt on ruljas ning ümbritsetud kitsaste, sulglehiste, samuti terassiniste kõrglehtedega. Juurmised lehed on alpi ogaputkel pikarootsulised, sügavalt südajad ja täkilise servaga. Varrelehed aga lühirootsulised või rootsutud, sõrmjalt lõhised ning ogahambulised.
Ogaputked vajavad päikesepaistelist kasvukohta ja vett läbilaskvat kergemat lubjarikast mulda. Liiga toitaineterohkel pinnasel kasvades võivad lamanduda. Paljundatakse sügisel avamaakülviga. Ogaputked sobivad suuremasse kiviktaimlasse või püsilillepeenrale. Noored taimed istutatakse alalisele kasvukohale, sest ümberistutamist nad oma sügava sammasjuure tõttu ei talu. Naabriteks sobivad ogaputkedele näiteks pööris-kipslill, pärl-hõbeleht, astrid, liatrised, kuldne piimalill jpt päikest armastavad püsikud.
