Tallinna kaubamaja ostudirektor Edward Köster kinnitab, et nii see tõepoolest on. “Talvekaupade hooaeg algab septembris-oktoobris ning kõige trendikamad asjad ostetakse kohe siis ära,” selgitab Köster. Sel hooajal näiteks kujunes hitt-tooteks erinevate detailidega (karvastatud vooder, vöö, pandlad, tepingud) lühike jope, mis sai lettidelt otsa septembris-novembris ehk ammu enne seda, kui õues tegelikult külmaks läks. Pikemate jopede-mantlite osas oli trendikas kehasse töödeldud mudel, mistõttu mõndagi eevatütart võis proovimisel tabada ehmatus, sest õige suurusnumbriga jopp ei kippunud selga sobima.

Hooaeg lõpeb allahindlusega, mis talvekaupade puhul on jaanuaris, suvekaupadel aga juulis. Ostudirektori sõnul on edukad kaupmehed allahindluse ajaks 80 protsenti hooajakaupu ära müünud, sestap pole midagi imestada, et riiulid on praegu soojemaist pealisrõivaist hõredad. Ega see ainult talvekaupade kohta kehti, augustis päevitusriideid või kelmikat suveseelikut otsida on ilmselt sama keeruline.

Klassikalised kaubad – pikad villased ja sulised mantlid ja joped – on tavaliselt läbi hooaja saadaval, iseasi, mis eelistustega inimene poodi siseneb. Teinekord võib klassikalistestki esemetest nappus tulla, sest kaupu tellitakse pool aastat ette ning Köstri sõnul on keeruline prognoosida, mida keegi võiks novembris või aasta pärast jaanuaris osta tahta. “Näiteks pikkadest sulemantlitest tuli meil tänavu puudu, seega neid tellime uueks hooajaks rohkem,” ütleb Köster. Uus hooaeg on muidugimõista sügistalv 2006/2007.

Linnapildis spordijoped

Teine asi on spordipoodidega, kus hooaegade algust ja lõppu mõjutab pigem ilm kui konkreetsed kuud. Mõnes poes – nagu näiteks Sportlandis – on massiline talvehooaja lõppu kuulutav allahindlus juba alanud, Rademaris aga veel mitte. Rademari ostujuhi Martin Juksari sõnul sõltub allahindlus ilmast – kui ilus talv kestab pikalt, pole mõtet alustada allahindlust enne, kui kevadkaupade pealetung sunnib ruumi juurde tegema. “Ilm on meie suurim sõber ja vaenlane,” muigab Juksar.

Juksari hinnangul on eestlased küllalt sportlik rahvas, vähemalt tänavapildis liigub spordijopedes inimesi rohkem kui mujal maailmas. “Eks see ole tingitud ka meie kliimast, niiskust, külma ja tuult hoiavad spordijoped hästi eemal,” arutleb ostujuht.

Talv tõotab kesta veel mitu kuud

•• EMHI nelja päeva ilmaennustus tõotab küllalt pehmet ilma, kus mõnel pool on miinuskraade, aga teisal tõuseb temperatuur lausa plussi. Uut külmalainet pole näha, kui öösiti temperatuur ka –10 kraadini peaks langema, on see sünoptiku hinnangul tavaline talveilm.

•• See aga ei tähenda, nagu oleks talve selgroog selleks korraks murtud. Kuna talv saabus tänavu hilja, võib arvata, et veel märtsiski on talveilm – näiteks mullu oligi märts talve kõige külmem kuu. EMHI väljaarvutatud talvekuude keskmised temperatuurid on Mandri-Eestis detsembris –5 kraadi kandis, jaanuaris –6 kuni –7 kraadi, veebruaris –6 kuni –7,5 kraadi ning märtsis –3 kuni –4 kraadi. Tegelik temperatuur kipub küll keskmisest emmale-kummale poole kalduma.