Täna kõlavad eurolaulud

Eda-Ines Etti esitab täna toimuva Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti lõppvoorus kaks pala. Kui võitma peaks ingliskeelne , ennustab Jaak Joala välismaiste plaadifirmade omavahelist rebimist Eda-Ines Etti pärast.

MARKO MUMM

Täna õhtul kell 22.30 jõuavad ETV ja Raadio 2 vahendusel esmakordselt avalikkuse ette Eesti tänavused eurolaulu-kandidaadid. Milline laul sõidab Eestit esindama eurovisiooni lauluvõistlusele Stockholmi, selgub 5. veebruaril.

Eesti eurolaulu valib traditsiooniliselt rahvusvaheline ekspertide zhürii ja ühegi eestlase arvamus meid esindava laulu valikut ei mõjuta.

Oma seisukoha saavad sellegipoolest avaldada ka televaatajad ja raadiokuulajad – kohe pärast laulude eetris kõlamist täna õhtul algab publikuhääletus, mis kestab kuni 5. veebruari päeval kella kolmeni. Telefonikõne hind on 65 senti. Publiku lemmik selgub 5. veebruari finaalsaates ja saab auhinnaks 2 raadiot firmalt Sony.

Laule on tänavu finaalis kümme ja täpselt poolte lugude autorid on samad, mis eelmise aasta finaalis. Uuele katsele on tulnud kogu mullune esiviisik, välja arvatud eelmisel aastal kolmanda koha saanud Maiken - tema asemel on viies tagasituleja 2QS Productions (mullu 8. koht looga "Say You Love Me") ja Maiken on nende laulus tänavu taustalaulja.

Kolm finaali pääsenud lugu on kirjutanud uued tulijad: kahe lauluga edasi pääsenud Maian Kärmas on eurovisiooni kümne hulgas esmakordselt, samamoodi 18-aastane abiturient Peter Ross. Ülejäänud kaks heliloojat – Lauri Saatpalu ja Tomi Rahula on nö tagasitulejad, mõlemad olid finaalis 1998. aastal.

45. eurovisiooni lauluvõistlus toimub 13. mail Stockholmis, Eesti on üks 24st tänavu võistlevast riigist ja meie laul kõlab laval neljandana. Lauluvõistlus peetakse Stockholmi kuulsas Globeni hiigelhallis, kuhu eurovisiooni ajal mahub 13 000 pealtvaatajat. Globeni projektijuhi Anette Ternströmi sõnul on kõik müüki pandud finaali piletid praeguseks juba ära ostetud, kuid on võimalik, et mõned pääsmeid antakse veel vabamüüki.

Finaaliga samal päeval toimuvale avalikule peaproovile on praegu pileteid saada, kuid korraldajad on veendunud, et ka proov müüakse välja. Eelmisel aastal toimus lauluvõistluse finaal tunduvalt väiksema hulga publiku ees – Jeruusalemma konverentsikeskuse saal mahutas umbes 1900 pealtvaatajat.

Eurovisiooniga seotud ringkondades leviva kuulujutu põhjal on võimalik, et finaali õhtu juhid on ABBA liige Björn Ulvaeus (võitis aastal 1974) ja lauljanna Carola (võitis 1991), ametlikult seda informatsiooni aga kinnitatud ei ole.

1. Mõistus ja tunded

8 2 900 77 61

Esitaja

Maian-Anna Kärmas (21)

Muusika ja sõnad

Maian-Anna Kärmas

Kaasprodutsent

Toomas Vanem

Taustalauljad Jelena Juzvik, Dagmar Oja, Kaire Vilgats, Jakko Maltis ja Mikko Maltis

Prantsuse keele õpetajaks õppiv Maian on eurofinaalis heliloojana esmakordselt. Jaak Joala: Maian on ainuke autor ja esitaja, kes on finaalis kahe looga – see on väga kõva sõna. Kui mina kuuleks teda esimest korda, läheks mul kohe kõrv kikki, sest tema laulmisstiil on väga isikupärane.

Kui kaht lugu võrrelda, siis eestikeelne on tugevam. Mulle meeldib selle loo tempokus. Üldiselt on Maian mittetempokate lugude kirjutaja. Natuke tahaks näha rohkem volüümi ja elektrit, rohkem rokilikkust.

Artistitüübina ei ole Maian piisavalt esiletükkiv ja ambitsioonikas, võibolla tulevikus tasuks tal kaaluda teistele kirjutamist.

2. Church Of Love

8 2 900 77 62

Esitaja White Satin: Lauri Liiv (22), Henrik Raave (21) ja Bert Pringi (23)

Muusika

Sven Lõhmus

Sõnad Sulev Lõhmus

Sama, ansamblist Black Velvet tuntud autoritepaar sai möödunud aastal looga "Soolo" kohalikus finaalis 5. koha, toona oli esitajaks Lauri Liiv üksi. Jaak Joala: Armas lookene, ilus pop-ballaad, aga tahes-tahtmata tekib võrdlus eelmise aasta "Soologa" ja see oli natuke tugevam, tänavuses loos pole sellist motiivijuppi, mis kohe kõrva napsaks. Olgugi, et eelmisel aastal ei oldud töötlusega nii palju vaeva nähtud, on tänavu kõla poolel kõik korras. Kuna nii uuel koosseisul praktikat pole, siis poisid laulavad liiga aralt – poistebändi power it võiks natuke juures olla.

3. Kuulatan su ootamist

8 2 900 77 63

Esitaja Eda-Ines Etti (18)

Muusika ja sõnad Lauri Saatpalu

Taustalauljad Kate (Katrin Mandel), Kelli Uustani, Merilin Küla, Tanel Padar ja Olavi Kõrre

Lauri Saatpalu laul oli viimati finaalis 1998. aastal – Siiri Sisaski esitatud "Tagareas" sai 7. koha.Jaak Joala: Ääretult huvitav lugu. Saatpalu ei tee kunagi nö tühikäiguga laulu, tema lugudes on alati iva sees ja nii ka tänavu. Täiesti õige on ka esitaja valik.

Natuke saatuslikuks võib loole saada probleem, mis selgus alles viimasel minutil videosalvestusel: laul on kirjutatud nii, et lauljale pole antud hingamise momenti. Kui stuudios sisse lauldes oli kõik väga kena, sest seal saab ju kõike korrata ja pisikeste juppide kaupa teha, siis otsast lõpuni korraga on seda laulu väga raske laulda. Fraasid on nii pikad, et Eda-Ines lihtsalt ei jõua hingata.

Kindlasti on olemas turg, kus otsitakse selliseid lugusid, euroloo mallile see laul otseselt ei vasta.

4. Sunshine

8 2 900 77 64

Esitaja Sarah (Sirli Hiius, 25) & Lea Teemets (25)

Muusika Peter Ross

Sõnad Peter Ross

Taustabänd Pirjo Kuusk, Kaire Vilgats, Antti Kammiste, Elmar Liitmaa (kitarr)

Helirezhissöör ja produtsent Toomas Vanem

Klahvpillid Antti Kammiste

Basskitarr Toivo Nilson

Viiulite arranzheering Heiki Laanemaa

Stilist Antonio

Sarah oli Code One i liikmena eurofinaalis ka aastal 1997, "Tantsupalavik" oli finaalis kolmas.Jaak Joala: Positiivne üllatus – jälle üks täiesti uus ja noor tegija helilooja näol. Ja kui ta juba esimese katsega jõuab kümne parema hulka, siis on see väga kõva sõna. Loomulikult on siin arenguruumi palju-palju. Sarah i ja Lea Teemetsa puhul on selge, et on välja mängitud superilusate tädide peale. See mõjub ka, aga loodame, et järgmised aastad toovad paremaid laule.

5. One Sweet Moment

8 2 900 77 65

Esitaja Maian-Anna Kärmas

Muusika Maian-Anna Kärmas

Sõnad Maian-Anna Kärmas

Produtsent Koit Toome

Taustalauljad Jelena Juzvik, Dagmar Oja, Kaire Vilgats, Jakko Maltis ja Mikko Maltis

6. When We re Flying High

8 2 900 77 65

Esitajad

Hedvig Hanson (24) ja Mac McFall (24)

Muusika Hedvig Hanson

Sõnad Hedvig Hanson

Seade ja produtsent Mikk Targo

Kitarr Roomet Pott

Taustalauljad Kaire Vilgats, Harmo Kallaste ja Jelena Juzvik

Eelmise aasta finaalis esitas Hedvig oma laulu "If You Could Only Hear Me" üksi, tulemuseks 4. koht.

Mac on pärit USA Portlandist, kuid elab juba mitmendat aastat Eestis. Siia tuli gospeltaustaga Mac Hirvo Surva koori solistiks, praegu on tal Eesti pillimeestest koosnev funkibänd Five Fingers Of Funk. Hedvig nimetab Maci väga huvitava tämbriga lauljaks, kes talle duetipartnerina on "nagu rusikas silmaauku". Jaak Joala: Minu jaoks on see laul täiesti must hobune. Kui see sattub lõppvooru ja seal ühtegi teist sarnast laulu ei ole, siis tegelikult teema Earth Wind & Fire on täna jälle võrdlemisi kuum, nii et kõik võib juhtuda.

Loo teostuse mõttes tuleb võtta müts maha Mikk Targo ees. Laul on väga hästi toodetud ja nii Hedvigi kui selle poisi poolt julgelt ja vahvalt lauldud. Viis pluss, ma ei kujuta ette, keda meil siin Eesti meestest oleks kõrvale panna. See, et Hedvig on väga hea laulja, on teada, aga see poiss üllatas mind tõsiselt. Minu isikliku maitse järgi on see lugu kindel number üks, aga ta ei pruugi mahtuda eurolaulu formaati.

7. Goodnight

8 2 900 77 67

Esitaja Siiri Sisask (31)

Muusika Tomi Rahula

Sõnad Siiri Sisask

Bänd Tomi Rahula (klaver), Toomas Rull (trummid), Raul-Stig Rästa (kitarr ja taustalaul) ja Silver Rästa (kitarr ja taustalaul)

Tomi Rahula on üks 1998. aasta võidulaulu "Mere lapsed" autoritest. Siiri Sisask osales lauljana 1997. aastal, tema esitatud Lauri Saatpalu "Tagareas" jäi seitsmendaks.Jaak Joala: Siin on raske öelda, mis on tähtsam: kas Siiri Sisask või lugu. Omavahel sobivad nad väga hästi kokku. Kõigist selle euronimekirja artistidest on Siiri vaieldamatu number üks, tema on loole kõige rohkem juurde andnud. Sa kuulad esitajat rohkem kui lugu ennast ja on näha, et tuleb lavale küps artist, kes oskab ennast väljendada. See mõjub. Aga kuna tegemist on ikkagi aeglasevõitu ballaadiga, siis ma ei tea, kas see on hea eurolugu.

8. Verevend

8 2 900 77 68

Esitaja Kate (Katrin Mandel, 28)

Muusika Aivar Joonas

Sõnad Villu Kangur

Instrumentaalpartiid Tiit Kikas

Taustabänd Maiann Joonas, Lauri Saatpalu, Olavi Kõrre, Toomas Pae ja Tamur Marjasoo

Eelmisel aastal sai Kate samade autorite looga "Vee ja soola saaga" teise koha, võidust jäi puudu 7 punkti. Veel aasta varem sai sama tiim kolmanda koha looga "Tuulepuuhuulte luule" ja 1997. aastal viienda koha looga "Perpetuum mobile".Jaak Joala: Aivar Joonas raiub jäärapäiselt igal aastal üht ja sama stiili. Selle laulu on ta jälle teinud väga hästi, kuigi stiili mõttes on see enesekordamine. Kate i imidzhile sobivad need laulud imehästi, ta mõjub loomulikult ja armsalt. Kate oli tänavu parem kui eelmistel aastatel, aga eelnevad lood on millegipärast mulle parema mulje jätnud.

Kui oleks tegemist maailmamuusika festivaliga, siis ma arvan, et see lugu vallutaks täie hurraaga.Jaak Joala: Selle loo video salvestati kõige esimesena ja Maian tundus kuidagi närvis, kogu õhkkond oli tegelikult närviline ja ta ei saanudki ennast nö kätte. Laul iseenesest on imeilus aeglane ballaad, aga esituses on tunda ebakindlust. Oma teist, eestikeelset laulu esitab Maian tunduvalt kindlamalt.

9. Once In A Lifetime

8 2 900 77 69

Esitaja Ines (Eda-Ines Etti)

Muusika Pearu Paulus, Ilmar Laisaar, Alar Kotkas

Sõnad, stilist Jana Hallas

Taustalauljad Maiken, Kaire Vilgats, Jelena Juzvik, Pearu Paulus ja Tanel PadarJaak Joala: See laul on toodetud täiesti perfektselt. Iseküsimus on, et eelmisel aastal võitis ABBA-stiilis lugu, kas on mõtet minna samasuguse looga. Aga ABBAga ei ole selles loos tegelikult mingit pistmist. On mõttetu rääkida, et see on nagu ABBA – ei ole. Lihtsalt selles loos on kasutatud samu muusikalisi võtteid, ja väga andekalt. Ines tunneb seda lugu esitades ennast laval hästi, kõik on täpselt nii, nagu peab. Ainuke asi on see, et ta on nii noor. Oleks ta kogenum ja vabam, oleks laul veel parem. Aga see tuleb ajaga. Kui juhtub, et see lugu läheb eurovisioonile, siis arvan, et selle tüdruku pärast läheb välismaiste plaadifirmade vahel kõvaks rebimiseks.

10. Over The Water Blue

8 2 900 77 70

Esitaja Evelin Samuel (24)

Muusika Priit Pajusaar, Glen Pilvre

Sõnad Evelin Samuel

Stilist Arne Niit

Liikumine Rene Nõmmik

Taustalauljad Khatouna Narsavidze, Helen Hallik (ka tinavile), Tui Hirv, Ilona Aasvere ja Maian-Anna Kärmas

Eelmisel aastal tõi Evelin Samuel Pajusaare-Pilvre loole "Diamond Of Night" võidu kohalikust finaalist ja 6. koha lõppvõistluselt Jeruusalemmast, 1998. aastal jäi "Unistus igavesest päevast" Eesti finaalis napilt teiseks.

Jaak Joala: See lugu on Pajusaare senistest kõige tugevam, eelmise aasta looga võrreldes märgatavalt parem. Loo tootmisel on ilmselt kuude kaupa vaeva nähtud ja kõik peensusteni läbi mängitud. Lugu mõjub väga hästi, nö naksab kohe.

Seda, et me sarnase asjaga juba oleme eurovisioonil käinud, ei tuleks karta. Eurovisiooni publiku jaoks on see ühe päeva üritus, millest eelmisel päeval veel ei räägita ja mis järgmisel päeval ununeb. Ei ole mingit kartust, et rahvas mäletaks ja võrdleks, et Eestil oli eelmisel aastal umbes sama lugu. Kui ma isegi hakkan mõtlema, millised laulud nendel kahekümnel riigil eelmisel aastal olid, ma ei mäleta mitte mõhkugi. Võistlus algab igal aastal uuesti tühja koha pealt.

Eestlastele kontimööda spordiala

"Eurovisioon on oma olemuselt spordivõistlus," ütleb aastatel 1993–1997 Eestis eurovisiooni korraldamisega tegelenud teleprodutsent Jüri Pihel. "Riikidele ja rahvastele on sisse kodeeritud vajadus mõõtu võtta – kes käib sõda pidamas, kes hirmutab niisama teisi, kellel on kellatööstus – eestlastel pole eriti midagi suurele areenile välja panna." Nii kukkus 1992. aastal Eestis eurovisiooniga alustades seeme Piheli hinnangul viljakale pinnasele. Kuigi esimesed 2–3 aastat Eestis korraldajate õhinat ei mõistetud ja arvati, et eurovisioon on ajast ja arust ning et maailmas ei tegele sellega mitte keegi.

"Mõlemad väited on valed," ütleb Pihel. "Tegemist pole muidugi muusikavoole juhtiva nähtusega, vaid võistlusega, kus pannakse mehed rivvi, antakse stardipauk ja vaadatakse, kes esimesena finishisse jõuab. Kusjuures kindlaid mõõtmiskriteeriume pole, mõõdetakse võistlejaid omavahel."

Pihel võrdleb eurovisiooni suusatamisega, kus ei fikseerita rekordeid, loeb ainult konkreetse võistluse võit. "Suusatamist eristab eurovisioonist vaid see, et seal on enamvähem teada, kes paremas vormis on – Kristina või Katrin või Manuela Di Centa. Eurovisiooni puhul on muutujaid tuhat korda rohkem."

See, et publik eurovisiooni punktiralli peale ikka veel leili läheb, kõneleb Piheli sõnul 45 aastat tagasi välja mõeldud saate elujõulisusest ja hasartsusest: "Eestlane läheb leili, kuna eurovisioon on üks vähestest võimalustest leida nö pühapäevatunnet, õnnestumise tunnet. Sama tunde tekitas omal ajal Erika Salumäe – ega üks olümpiakuld pole kahvatum kui teine, mis sest, et selle spordiala olemasolu teab maailmas võibolla 20 000 inimest pluss eestlased. Eestlane ootas ja sai selle tunde – nüüd ootab ta eurovisioonilt sama – et nüüd lähme ja näitame. Teeme lätlastele ära, teeme soomlastele ära, teeme leedukatele ära, venelane ei oska üldse laulda!"

Pihel ütleb, et suhtub sellisesse hasarti väga positiivselt, samuti nagu kriitikutesse, kes tuletavad inimestele meelde, et eurovisioonil kõlav ei ole tegelikult mingi muusika.

Pihel meenutab, et eurovisiooni Eestisse tuues nägigi ta selles üht vähest shanssi leida eestlasele kontimööda spordiala, kus midagi saavutada.

"Rahvatarkus ütleb, et otsi endale jõukohane vastane ja võida teda," räägib Pihel. "Tegelik vahekord muusikatööstuses on, et inglased suudavad välja panna tuhat korda rohkem artiste, kui meie. Aga eurovisioonil saab iga riik panna välja ühe laulu – sellistel tingimustel on eestlaste shansid head. Eestlased on traditsiooniliselt musikaalne rahvas ja praeguseks oleme me juba selle piiri peal, et saame enamvähem hakkama ühe popmuusikaloo tootmisega ja ühe artisti riidessepanemisega. Eestil on nende konkreetsete reeglite järgi peetavatel Euroopa popmuusika meistrivõistlustel läinud üle keskmise hästi."

Piheli sõnul teeb eurovisiooni põnevaks ka asjaolu, et täna on põhimõtteliselt võimalik lugusid hinnata kogu auditooriumil. "Aga ideaalset hindamissüsteemi pole ja sellepärast ei maksa seda võistlust surmtõsiselt võtta."

Romi Erlach

Eurovisiooni eelarve

Eesti tänavune eurovisiooni eelarve on 1,2 miljonit krooni ja sellest kaks kolmandikku ehk 800 000 krooni pärineb kolmelt sponsorilt, Ühispangalt, Radiolinjalt ja Estline ilt.

Tänavune eelarve 200–300 000 krooni varasematest väiksem. Kõige suurem üksik kuluartikkel on osavõtumaks, mille suurus on tänavu Eesti jaoks 430 000 krooni. Osavõtumaks on iga riigi jaoks erinev ja sõltub teleauditooriumi suurusest antud riigis, Eestist vähem maksab näiteks Island.

Võidulaulu autor saab tänavu preemiaks 25 000 krooni ja solist 3000, kõik ülejäänud finaali pääsenud autorid saavad 3000 krooni.

Kas peaks laulma rahvuskeeles?

Jüri Pihel: See on sama liiki probleem, mis vaevab alati inglise kuningakoda – kui palju ja millal võib traditsiooni murda. Küsimus on, millistest põhimõttelistest reeglitest võib loobuda, ilma, et kaoks asja olemus – et lauluvõistlus oleks ikka huvitav.

Kui mina veel selles protsessis sees olin, olin rahvuskeelte nõude kaotamise vastu. On mõttetu pookida ühele naljakale, võibolla ajast–arust, aga reliktsele, vanale heale televisiooni-produktile juurde temale mittekuuluvaid omadusi – kaotada ära orkester ja rahvuskeel. Elemente, mida tahetakse mugandada, tuleb veel ja veel ning see kõik muudab eurovisooni tavalisemaks ja muusikatööstusele rohkem meeltmööda olevaks. Aga ma ei ole kindel, et see lauluvõistlusele ning üldisele huvile–hasardile ja kogu sellele masinale, mis seda 45 aastat käigus on hoidnud, väga kasulik on.Jaak Joala: Sellest on väga kahju, et kõik nüüd inglise keeles laulavad, aga ma kardan, et kui tahta head tulemust, on see siiski ainuke õige variant. Palju aastaid tagasi oli eurovisiooni lauluvõistlusel küsimus, kas peale jääb prantuse või inglise keel. Tänaseks on pooled prantsusekeelsed riigid eurovisioonilt üldse kadunud. Itaallased loobusid mitu aastat tagasi, sest nad said aru, et ei suuda inglise keelega võistelda.

Romi Erlach

Kes annavad Eestile punkte?

1. Rootsi 27, 2. Poola 25, 3. Soome 24, 4. Suurbritannia 23, 5. Sloveenia 21, 6. Iirimaa 19, 7. Island 16, 8. Austria 14, 9.–11. Norra, Prantsusmaa, Saksamaa 13, 12.–13. Itaalia, Taani 12, 14. Hispaania 11, 15. Holland 10, 16.–19. Portugal, Slovakkia, Ungari, Küpros 8, 20. Malta 7, 21.–22. Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina 4, 23. Kreeka 2, 24.–25. Leedu, Iisrael 1, 26.–31. Türgi, Horvaatia, Shveits, Venemaa, Rumeenia ja Makedoonia 0 punkti.

1999

Evelin Samuel, 6. koht, Rootsi 10, Sloveenia 8, Poola 8, Iirimaa 8, Portugal 7, Malta 7, Saksamaa 6, Norra 5, Holland 5, Belgia 4, Taani 4, Prantsusmaa 4, Suurbritannia 3, Austria 3, Bosnia ja Hertsegoviina 3, Island 2, Leedu 1, Hispaania 1, Iisrael 1 punkt.

1998

Koit Toome, 12. koht, Soome 12, Slovakkia 8, Ungari 4, Rootsi 4, Hispaania 2, Holland 2, Sloveenia 2, Poola 1, Iirimaa 1 punkt.

1997

Maarja, 8. koht, Itaalia 12, Suurbritannia 10, Iirimaa 8, Taani 8, Prantsusmaa 8, Saksamaa 7, Austria 6, Poola 6, Hispaania 4, Ungari 4, Sloveenia 3, Island 2, Küpros 1, Bosnia ja Hertsegoviina 1, Portugal 1, Rootsi 1 punkt.

1996

Maarja–Liis ja Ivo Linna, 5. koht, Rootsi 12, Soome 12, Island 12, Inglismaa 10, Poola 10, Sloveenia 8, Norra 8, Küpros 7, Austria 5, Hispaania 4, Holland 3, Iirimaa 2, Prantsusmaa 1 punkt.

1994

Silvi Vrait, 24. koht, Kreeka 2 punkti.