Ants Teetsovi sõnul ei vahetanud ta töökohta sugugi mitte selle pärast, et teadlase amet poleks enam sobinud või meeldinud. Töötas ta ju 28 aastat Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi teadurina. Kraadi kaitsmisest jäi napilt puudu. ”Poliitökonoomia eksam mind ei võlunud, nii jäi see asi katki,” meenutab Teetsov. Niisama kaua on mees töötanud lektorina Tallinna Polütehnilise Instituudi statistika kateedris.

Muutused teadustöö korralduses ja liiga väikeseks kahanenud töömaht sundisid Ants Teetsovit ringi vaatama. Nii jäigi ühel päeval pilk pidama kaitseministeeriumi kuulutusele, kus teatati seitsmest-kaheksast vabast ametikohast mitmel eri-alal. “Mõtlesin proovida. Esitasin oma dokumendid ja ühel ilusal päeval kutsutigi mind ministeeriumisse,” meenutab Teetsov.

Kui ta tol hommikul ministeeriumisse jõudis, oli valvelaua ümber kogunenud juba üle kahekümne inimese, kõik temast palju nooremad. 25 kandideerijale anti kolmeks tunniks tegevust – tuli täita intelligentsuse test. Kolme nädala pärast võttis ministeerium Teetsoviga ühendust. “Siis kutsuti psühholoogi juurde – ju taheti kindlaks teha, kui palju keegi “metsa poole” on,” naerab Teetsov.

Järgnes kolm nädalat pikka pausi. Ants Teetsov ei olnud ootusest kärsitu. ”Ega ma arvestanudki sellega, et minu kandidatuur läbi läheb,” tunnistab mees. Ent viimaks helises telefon ja Teetsov kutsuti kantsleri juurde vestlusele.

Ants Teetsovi ja tema uue kolleegi Jaan Kuksi esimeseks ülesandeks oli välissuhete büroo loomine. Nüüd ongi tema kohustus välissuhted, töö välisriikide sõjaväeataSheedega ja väliskülaliste vastuvõtmine. “Olen oma tööga tõesti rahul ja mul on hea meel, et vanus ei saanud takistuseks,” tõdeb Teetsov.

Teaduseradadele Ants Teetsov tagasi ei ihka. “Ma ei olnud suurt kraaditeadlane ega midagi,” lööb ta käega, kuid lisab, et teadus pakkus oma rõõme ja töövõite. ”Sellele vaatamata ei vahetaks ma praegust töökohta enam mitte millegi vastu,” ütleb Teetsov kindlalt.