Teadlased hakkavad 25 miljoni krooni eest kloonima insuliini lüpsvaid lehmi

 (3)

Maaülikool sai EASilt ravimvalke lüpsva lehma kloonimise projekti toetuseks üle 15 miljoni krooni.

Projekti eesmärk on välja arendada kloonimise tehnoloogia, mis võimaldab luua geneetiliselt identseid, transgeenselt modifitseeritud veiseid, kelle piimast saab toota erinevaid meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavaid valgulisi aineid.

Projekti kogumaksumus on 25,9 miljonit krooni, millest EAS-i toetus moodustab 15,4 miljonit krooni.

“Kõigepealt üritame kloonida lehmad, kelle piimast saaks eraldada insuliini, mis on väga vajalik näiteks diabeetikute ravimisel,” rääkis Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Ülle Jaakma, kes veab projekti koos Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professori Sulev Kõksiga. "Samuti loodame kloonitud lehma piimast saada hormooni, mida kasutatakse viljatuse ravimisel. Valik, milliseid valke me saaksime toota, on tegelikult lõputu, aga insuliini ja viljatusravis kasutatava hormooni kasuks otsustas nende lai kasutus maailmas, mis tähendab, et turg oleks neile lai," seletas Jaakma.

Projekti tulemusi kasutatakse eelkõige ravimitööstuses tootearenduse eesmärkidel, kuid pikemas perspektiivis on Jaakma sõnul võimalik projekti tulemust kasutada ka näiteks tõuaretuses.

Esimesed katsetused tulevad hiirte peal

Samal teemal:

Projekti esimene suurem eesmärk on välja töötada vajalikud geenikonstruktsioonid ja neid siis testida. "Kõigepealt katsetame rakuliine hiirte peale, sest lehma sigimise tsükkel on pikk ja embrüoni jõudmiseks kulub palju aega. Hiirte pealt saame kiiremini teada, kas geenid üldse hakkavad loodetud moel tööle ja kas hiire piimas tekivad vajalikud valgud," rääkis Jaakma.

Tema kinnitusel loodavad teadlased, et kui kõik sujub tõrgeteta, sünnib esimene kloonvasikas järmise aasta lõpus.

Laiemas plaanis tähendaks projekti õnnestumine Eesti jaoks täiesti uue ja võimsa turu avanemist. "Võimalusi on mitmeid - me võiks hakata erinevaid ravimvalke lüpsvaid lehmi või nende piima müüma, samas oleks võimalus panna alus uuele ravimitööstusele," viitas Jaakma.

Projekti ettevalmistus algas EMÜ agrobiotehnoloogia arenduskeskuse toel 2007. aastal, kui alustati eeluuringuga. Käesoleva projekti tegevused algavad selle aasta aprillis ning lõpptulemusteni planeeritakse jõuda 2014. aastaks.

Maaülikooli koostööpartneritena osalevad rakendusuuringu läbiviimisel Tartu Ülikool, OÜ Lanlab, AS Tartu Biotehnoloogia Park, OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Aarhusi Ülikooli Veterinaarinstituut, Ungari Teaduste Akadeemia Loomageneetika ja Biotehnoloogia grupp ning Viini Veterinaarmeditsiini Ülikooli professori Gottfried Bremi töögrupp ja firma Agrobiogen.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare