Teadlased leidsid Etioopiast 160 000 aasta vanused homo sapiensi koljuluud

ADDIS ABEBA, 12. juuni (EPLO) - Teadlased leidsid Etioopiast kolm 160 000 aasta vanust koluluud, mis on nende sõnul vanimad avastatud peaaegu tänapäevase inimese koljud.

Scientific American kirjutab, et California ülikooli professor Tim White, Los Alamose riikliku laboratooriumi teadlane Giday WoldeGabriel ning Rift Valley uuringutekeskuse teadlane Berhane Aswaf leidsid fossiilid Herto küla lähedalt Etioopia Kesk-Awashi regioonist. Lisaks leidsid teadlased luugfragmente ja hambaid, mis kuulusid seitsmele erinevale inimesele. Ka leidsid teadlased jõehobuluid, mitmeid nuge ja teisi tööriistu.

Kolm koljut, milleks kaks olid täiskasvanute omad ja üks kuue-seitsmeaastase lapse oma, on sarnased tänapäevase inimese koljuluuga. Kuid mõningased erinevused veensid teadlasi, et tegemist on kaasliigi esindajate koljudega – teadlaste hinnangul kuulusid koljude omanikud homo sapiens idaltu liiki.

Paleoantropoloog Chris Stringer ütles siiski, et hoolimata mõningatest primitiivsetest iseloomudest on leiu näol tegemist vanima teadaoleva tänapäevase homo sapiensi jäänuste leiuga.

Leid toetab niinimetatud „Aafrikast välja” hüpoteesi, mille kohaselt tekkis homo sapiens kui uus liik 150 000 – 200 000 aastat tagasi Aafrkas ning pikapeale asendasid arhailised inimesed, nagu neandertaallased.

„Need fossiilid näitavad, et peaaegu inimesed tekkisid Aafrikas pikka aega enne seda, kui Euroopa neandertaallased kadusid,” ütles teadlaste meeskonna liige Clark Howell. „See näitab lõplikult, et inimese arengus ei ole olnud neandertaallase taset.”