Teadlased vaatavad tulevikku läbi kunstsilmade
Kolm ülikooli teevad koostööd Jaapani valitsusega ja viivad läbi uurimust, mille toetuseks kulub 400 miljonit krooni rahva raha, et "kunstsilmi" aastaks 2005 turule tuua.
Nad töötavad välja uusi fotodioode, mis muudavad valguse elektrisignaalideks. Need on mõeldud silma võrkkesta stimuleerimiseks. Võrkkest saadab impulsid nägemisnärvi kaudu ajusse, kus moodustub visuaalne kujutis.
Ameerika teadlased on juba korraldanud katseid silikooniliistakute siirdamisega, mille abil loodeti taastada mõningane valguse ja varju taju. Kuid tulemused on valmistanud pettumust, kuna tekkinud elektrisignaalid polnud piisavalt tugevad.
Jaapanlased usuvad, et jõuavad palju kaugemale, võimaldades pimedatel eristada värve ja lugeda suuri tähti.
"Selle tehnoloogia spetsialistide sõnul on senini asi paljutõotav. Loodame, et suudame inimestele anda rohkem kui vaid võime tajuda valgust ja varju," ütles projekti osaliselt toetava majandus-, kaubandus- ja tööstusministeeriumi asedirektor Tomiichi Usumoto.
Tehnoloogiaga vananemise vastu
"Jaapani ühiskond on üks nendest, kus rahvastik kõige kiiremini vananeb, ning üks tulevikuprobleeme on halvenev nägemine. See tähendab suurt kahju nii inimestele kui ka ühiskonnale ja me tahame anda inimestele hea nägemise, mis peab vastu pikka aega."
Jaapanis kaotab vanaduse, haiguste või õnnetuste tõttu igal aastal nägemise umbes 16 000 inimest. Järjest rohkem inimesi on sooritanud enesetapu, kuna on oma halveneva nägemise pärast depressiooni langenud.
Osaka, Nagoya ja Nara ülikoolide teadlased uurivad kahte meetodit, mis aitaksid inimestel nägemist taastada.
Esimese meetodi puhul siiratakse võrkkesta väike, kuid võimas fotodiood. Teise meetodi puhul kinnitatakse prillide külge valgustundlik seadeldis, mis salvestab kujundi. See kujund edastatakse infrapunakiirte abil teise seadeldisse, mis on siiratud võrkkesta.
Asjatundjad usuvad, et säärane varustus võimaldab inimestel loendada sõrmi 45 cm kauguselt, lugeda suuri tähti ja eristada valgusfoori tulesid ning muid signaale.
"Tõenäoliselt pole see algul kuigi selge kujutis," ütles Nagoya ülikooli kunstliku nägemise ekspert professor Tohru Yagi. "Värvide eristamine on järgmine samm, kuid täiesti normaalse nägemise saavutamiseks võib kuluda rohkem kui 30 aastat teadustööd."
Enne kui seadeldisi inimestel kasutama hakatakse, viiakse läbi ulatuslikud loomkatsed. Valitsuse esindaja ütles, et mõned loomad, sealhulgas ka ahvid, tehakse enne katsetusi tõenäoliselt pimedateks. Seejärel saadetakse pimedatele loomadele siiratud fotodioodidesse kujundeid, et kindlaks teha, kas loomad reageerivad.
Kõne, liikumine, hingamine ja nii edasi
Teadlased tegelevad lisaks kunstlikele silmadele ka kiipide väljatöötamisega, mida saaks kinnitada pea- või seljaaju külge ning mis annaks kurtidele tagasi kuulmise või insuldiohvritele kõnevõime. Kuulmisimplantaadid võivad valmida juba sel aastal.
Teisal püütakse leida võimalusi, kuidas aidata inimesi, kellel on probleeme põie tööga, kuidas anda inimestele tagasi võime kontrollida oma liikmeid ja lihaseid. Paralüseeritud jäsemete lihaseid stimuleerivate elektrooniliste seadmete valmimisajaks ennustatakse aastat 2002.
Mitmetes laboratooriumides katsetatakse kunstneere, kunstkopse (aastaks 2015) ja kunstlikust materjalist veresooni. Ühes New Mexico ülikooli instituudis töötavad teadlased välja polümeermetalli ühendeid, mida saaks kasutada lihaste asendamiseks inimestel, kes kannatavad näiteks lihasedüstroofia all.
Kõigi kunstlike organite esiisaks peetakse neerudialüüsi aparaati, mis leiutati aastal 1943 Hollandis.
Cherry Norton, The Sunday Times
