Teadusaasta tipud: miski ebainimlik pole võõras

Teadusaasta 2005 oli dramaatiline. Põnevaid tulemusi kosmosest geenideni. Sekka süüdistusi, paljastusi, võltsinguid ja äraostmist. Pakume teile kiirülevaadet Eesti Päevalehe teadussilmade pilguga.

Võõrplaneet otse kätte

•• Aasta algul mõõdeti esmakordselt võõrplaneedi kiirgust. Planeedikütid on viimase kümne aastaga saanud jälile umbes 150-le meie päikesesüsteemi välisele planeedile, kuid need on registreeritud kaudselt – kas siis kodutähe orbiidi võbelemise või tähe valguskiirguse muutumise järgi, kui planeet selle eest möödub. NASA Spitzeri taevateleskoobi abiga nähti 140 valgusaasta kauguse planeedi infrapunast kiirgust. Täht asub Pegasuse tähtkujus ja selle ümber tiirlev planeet on Jupiterist umbes viis korda massiivsem. Planeedi pinna temperatuur arvatakse olevat 700 kraadi.

Marss oli vulkaaniline

•• ESA marsiuurijalt Mars Express tehtud võtted kinnitavad, et Marss on olnud aktiivne geoloogiliselt hiljutises minevikus. Kõrge lahutusvõimega kaamera näitab mäenõlvu, millesse vesi on uuristanud süvendeid, samuti laavavoogusid ja märke veeuputusest. Isegi viimasel viiendikul oma eksistentsist on Marsil tegutsenud ka vulkaane. Siiani arvati, et Marss on olnud pidevalt surnud ja kuiv.

Titani vaheldusrikas maastik

•• 14. jaanuaril laskus Saturni kaaslasele Titanile ESA kosmoselaeva Cassini maandur Huygens. Titani maastik osutus vaheldusrikkaks. Seal on vedelikukogusid, jäiseid alasid, kruusavälju, jõesänge, kaldajooni. Huygens saatis andmeid 70 minuti jooksul.

Huygens maandus liivataolisse pinnasesse, mis on moodustunud jääteradest. Seitse- kaheksakümmend protsenti Titani pinnast on veejääd ja ülejäänud on süsivesinike, näiteks metaani jää.

Komeedile saadi pihta

•• Kosmoselaev Deep Impact tulistas meist 430 miljoni kilomeetri kaugusel asuva komeedi Tempel 1 pihta 370-kilogrammise kamaka vaske, milles peitusid mõõteriistad ja kaamera. Eesmärgiks oli analüüsida gaasi- ja tolmupilve, mille plahvatus vallandab, et saada teada komeedi struktuur. Deep Impact asus plahvatuse ajal komeedist 500 kilomeetri kaugusel ning selle pardal oli suurim seni avakosmosse viidud teleskoop.

Leiti kümnes planeet

•• 29. juulil teatasid USA astronoomid Pluutost suuremast taevakehast 2003 UB31. See teeb Päikese ümbertiiru 560 aastaga. Taevakeha kuulub nn Kuiperi vöösse, kus tiirleb tuhandeid jäiseid taevakehi. Kaheldakse, kas tegu on ikka planeediga. Kuid ühest planeedi määratlust pole. Isegi Pluuto üle on vaieldud. Avastajad on planeedi isekeskis ristinud sõjaprintsess Xena nimega. Planeedi avastajad süüdistavad Hispaania astronoome nende andmete kasutamises enda omade pähe.

Maailm helestub

•• Möödunud sajandi lõpul on tumestumisest saanud helestumine. Seda märkasid esimesena Tõravere ilmateadlased. Viivi Russaku ja Ain Kallise osalusel valminud artikkel ilmus maikuus teadusajakirjas Science. Päikesekiirguse aegrida näitab pidevat päikesevalguse vähenemist – maapind on saanud päikeselt üha vähem energiat. Tõravere teadlased aga avastasid, et alates 1990. aastatest tänaseni saab maapind igal aastal hoopis rohkem päikesevalgust. 1990. aastatest alates hakkas vähenema inimese tekitatud aerosooli hulk õhus, seega ka pilvisus.

Taastati iidne kliima

•• Ajakirjas Science novembri lõpus avaldatud artiklis vaatavad teadlased tagasi kuni

650 000 aasta vanusele kliimale. Analüüsidest selgub, et praegu on atmosfääris enam süsihappegaasi kui mis tahes ajahetkel viimase 650 000 aasta jooksul. Analüüsiti kuni kolme km sügavuselt Antarktise jääkilbist saadud proove, kuhu on lõksu püütud iidse atmosfääri mullikesed. Ka kõige soojematel aegadel ei ületanud kasvuhoonegaaside hulk praeguses Maa atmosfääris olevat. Praegune soe periood algas 12 000 aasta eest ja kestab veel vähemalt 16 000 aastat. Sarnane periood oli Maal 400 000 aasta eest.

Põllupidajate tulek

•• Viimastest uuringutest tuleb välja, et Lähis-Idast 8000 aasta eest lähtunud põllupidajad levitasid pigem oma teadmisi kui geene. See tulemus avaldati ajakirja Science artiklis, mille üks autoreid on Eesti geneetik Richard Villems. Tol iidsel ajal laialt levinud DNA variant ei ole jätnud endast peaaegu mingit jälge. Seega pole kiviaja põllupidajatel olnud nüüdsete eurooplaste emaliinidele tugevat geneetilist mõju. Mis tähendab seda, et me ei põlvne esipõllupidajatest, kes nooremal kiviajal Euroopasse rändasid, vaid küttidest ja korilastest, kes elasid siin juba 40 000 aasta eest.

Kuidas siia jõudsime

•• Geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeanikallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse. Tartu ülikooli geneetik Toomas Kivisild on üks maikuus teadusajakirjas Science ilmunud artikli kaasautoreid. Selgub, et kõigi väljaspool Aafrikat elavate inimeste geenid pärinevad ühestainsast Aafrika väljarändest, mis toimus ligikaudu 60 000 aastat tagasi Lõunateed pidi – Ida-Aafrikast üle Araabia poolsaare Lõuna-Aasiasse. Kuid kuidas saime siia meie? Eesti teadlased eelistavad lahknemist Lääne- ja Lõuna-Aasia piiril.

Keskmine eurooplane

•• Teadusajakiri Science avaldas oma 7. oktoobri numbris 49 maa teadlaste ühisartikli, milles uuriti, kas on olemas rahvuslikku iseloomu. Töös osalesid ka Eesti teadlased Jüri Allik ja Anu Realo. Selgus, et kui vaadata vaid isiksuseomadusi, siis eri rahvuste vahel erinevust pole. Eestlased on oma isiksuseomadustelt, nagu ka geenidelt, üsna eurooplaslikud. Ei pea paika, et rahvusliku iseloomu erinevused peegeldavad etniliste ja kultuuriliste rühmade vahelisi geneetilisi erinevusi. Inimesed suudavad anda usutavaid ja tõepäraseid hinnanguid indiviidi iseloomule, kuid on võimetud tõepäraselt otsustama rahvusliku koondportree üle.

Ehitatakse hiigelseade

•• Juulis otsustati, et rahvusvaheline koostööprojekt ITER ehitab oma tuumasünteesikeskuse Lõuna-Prantsusmaale Marseilles’ lähedale Cadarache’i tuumauuringute keskusse. Seda hakkavad rahastama Hiina, EL, Jaapan, Lõuna-Korea, Venemaa ja USA. Ehitus peaks algama 2006. aastal ja töövalmis saama 2016. aastaks. Läbi aegade ühe kallima teadusprojekti maksumus on 5,5 miljardit dollarit. ITER on teaduslik projekt, mitte tuumajaama ehitus. Selle eesmärgiks on hoida 7–15 minuti vältel 100 miljonil kraadil kütust, milleks on vesiniku rasked isotoobid deuteerium ja triitium, ning saada seejuures 500 megavatti võimsust. Praegune maailmarekord on jaapanlaste JT-60 käes vaid 24 sekundiga. Mingit kasutust pole toodetavale energiale ette nähtud.

Korea geneetik pettis

•• Korea geneetik Woo Suk Hwang tootis 2004. aastal esimesena tüvirakke inimese kloonitud embrüodest. 2004. aasta veebruaris teatas ta, et on loonud täiskasvanud raku tuumast inimese embrüonaalsete tüvirakkude liini. 24. novembril tunnistas Hwang, et oli valetanud inimese munarakkude allika kohta. Tegelikult kasutati 2002. ja 2003. aasta uuringutes munarakke, mis saadi kahelt labori allastme töötajalt. Ning 20 naiselt osteti munarakud hinnaga 1400 dollarit tükk. 16. detsembril teatas Hwang, et tahab võtta tagasi ühe ajakirjas Science mais terapeutilise kloonimise kohta avaldatud artikli. Kaheldakse ka neis embrüonaalsete tüvirakkude 11 liinis, mille korealane justkui oleks loonud. Üks korea teadlane tunnistas, et Hwang oli palunud tal võltsida üheksa rakuliini tulemusi. Kahtluse alla on seatud veel viis Hwangi artiklit. On hakatud kahtlema, kas Hwang ikka kloonis koera, nagu ta augustis ilmunud artiklis väitis.

Järjestati koera genoom

•• Esimeseks koeraks, kelle DNA täielikult järjestati, sai emane bokser Tasha. Tema genoom purustati juhuslikeks tükikesteks, mis järjestati ja siis liimiti virtuaalselt tagasi kokku täisgenoomiks. Tulemused avaldati detsembri algul ajakirjas Nature. Kuigi koeratõugude väljanägemine erineb drastilisel moel, on nende genoomides lahknevusi vaid 0,15 protsendi jagu. Võrdlus teiste tõugudega sai võimalikuks, kuna kahe aasta eest järjestati 75% ühe isase puudli genoomist. Teadlased loodavad koera genoomi abil saada suuremat selgust selliste pärilike haiguste kohta, mis on koertel ja inimestel ühised – nagu unetõbi ja neeruvähk.