Teatrist laenatud „Viini postmargis” saab nalja
Kui Eesti Draamateatri jaoks kirjutatud komöödia „Viini postmark” valmis sai ja lavale tuli, oli üldteada fakt, et Ardi Liives kirjutas teose Jüri Järvetile mõeldes, kes pidi autori arvates kehastama Martin Rolli.
Gunnar Kilgase lavastus kujunes harukordselt menukaks. 22. novembril esietendunud „Viini postmark” oli mängukavas mitu aastat ja Draamateatris käis seda vaatamas kokku 76 000 vaatajat. Et selline vaatajate hulk saada, pidi tükki etendama rohkem kui poolteistsada korda. Asjaolu, et tegemist oli menuka kaasaegse komöödiaga, mis oli teatris end suurepäraselt tõestanud, andis Tallinnfilmile tõuke teha teos filmiks. Et teatri Martin Rolli kehastav Jüri Järvet oli „Viini postmargi” filmi tegemise ajaks jõudnud vähemalt Eesti mõõdus väärt filmistaari staatusesse, tundus loomulik, et Järvet mängib talle kirjutatud rolli ka filmis. Muide, enne „Viini postmarki” tegi Järvet võrratu Windischi rolli Kaljo Kiisa lavastatud „Hullumeelsuses”.
Kõik Draamateatri lavastuse komponendid „Viini postmargi” filmi siiski ei rännanud. Teatris kehastas Martin Rolli väikekodanlikult lihtsat proua Elmat Aino Talvi, filmis sai selle rolli Herta Elviste, kes oma rahvaliku ja heatahtliku olemusega sellesse osasse väga hästi sobib.
Särasid Tasku ja Kukk
„Viini postmargi” filmist on peategelasest vaata et isegi rohkem meelde jäänud koomikutepaar meistriabi Seltsimees Tasku (Ervin Abel) ja dispetšer Klaara Kukk (Leida Rammo). Nemad ei mänginud samu rolle Draamateatris, kuigi Ervin Abel oleks teoreetiliselt saanud mängida, kuna ta oli sel ajal Draamateatri palgal. Draamateatris olid Tasku ja Kukk hoopis Hugo Laur ja Linda Tubin, keda lavastusest kirjutajad enamasti ära märkisid. Hugo Laur ei harrastanud sellist eredalt bufonaadset koomikat nagu Ervin Abel, kuid naljategemise andest ei olnud see lugupeetud näitleja sugugi ilma jäetud. Nende rollide potentsiaal ilmnes juba teatrilavastuses.
„Viini postmargi” menu teatris polnud ootamatu, Ardi Liives oligi „Viini postmargi” ajastu menuautor. Enne seda olid teatrid mänginud ta näitemänge „Sinine rakett”, „Uusaasta öö” ja „Siinpool horisonti”. Liives oskas väga hästi ära tabada ühiskonnakriitika lubatavuse määra, millega tsensorite tõketest üle hüpata ja samas jätta publikule arusaam, et öeldud on midagi väga teravat. Liivest mängiti ka Venemaal ja isegi niinimetatud rahvademokraatiamaades.
Liives tabas hästi ära Jüri Järveti näitlejaarengu võimalused. Pisiosi mänginud populaarse estraadikunstniku Järveti jaoks oli sel ajajärgul tänuväärne tragikoomiline materjal, mis on ka Martin Rolli osa, kus väike inimene valedest loobudes enda selja korraks sirgu lööb.
Kuigi „Viini postmargi” filmi väljatulemise ajal heitsid kõik arvustajad ette allajäämist teatrilavastusele, on filmil võrreldes teatriga suur eelis: ta jääb teosena alles ega kao teatriajaloo raamatute lehekülgedele ning elab teosena ühiskonnas edasi.
Võtted Kiievis möödusid lõbusalt ja omamoodi
Ines Aru
filmis Ulvi, Martin Rolli tütar
Sattusin filmi nii, et režissöör pakkus mulle seda rolli. Olin proovivõtetel ja sain osa. Minu jaoks pole negatiivseid ega positiivseid tegelasi, minu meelest on elu üldse üks tragikomöödia. Ja need jooned on kõikides inimestes olemas ja esindatud. Tragikomöödia žanr on mulle kogu aeg meeldinud.
„Viini postmargi” tegemise juures meeldis mulle eriti see, et vähemalt kuu aega filmisime Kiievis, kasutasime Kiievi filmistuudio ruume. Elu Kiievis oli väga armas, lõbus ja omamoodi, kuigi režissöörile heideti ette, et kell kuus hommikul tuleb juba grimmi minna, aga mängima hakkame alles õhtul kell kuus. Sellest hoolimata tuli väga võimsatel tragikomöödia näitlejatel Leida Rammol ja Ervin Abelil – muidugi ka peaosatäitjal Jüri Järvetil – osatäitmine väga hästi välja.
1968. ja 1969. aastal ringles „Viini postmark” Nõukogude Liidu ekraanidel. See oli aeg, kui Jüri Järvet tegi koostööd juba režissöör Grigori Kozintseviga. Sündimas oli Järveti suurim filmiroll – kuningas Lear Lenfilmi samanimelises filmis. Martin Rolli mängimine sai aga Jüri Järvetile peaaegu saatuslikuks: mõni Lenfilmi kunstinõukogu liige ei uskunud, et selline näitleja võiks Leari mängida. Kuid Kozintsev uskus Järvetisse, ja pärast „Kuningas Leari” ekraaniletulekut 1970. aastal sai Järvet näitlejana tuntuks kogu maailmas.
Allikas: Õie Orav, „Tallinnfilm I”
TSITAAT
Martin Roll
kastivabriku meister, kunagine jefreitor
„Siin räägib... siin ei räägi mitte keegi. Üks Nõukogude Liidu kodanik. Mul on andmeid, et teie tehasest tassitakse hõlma all juustukerasid välja. Nii et tugevdage valvsust. Jaa, pange rahvamalev tööle. Jaa, nii, just.”
31.FILM
„Viini postmark”
1967
Režissöör: Veljo Käsper
Stsenarist: Ardi Liives
Operaator: Harry Rehe
Helilooja: Jaan Rääts
Kunstnik: Rein Raamat
Osades: Jüri Järvet, Herta Elviste, Ines Aru (Parker), Vladislav Koržets, Einari Koppel, Ervin Abel, Leida Rammo, Alfred Rebane, Fleur Toomla, Paul Ruubel, Linda Tubin, Mati Klooren, Andres Särev
Tootja: Tallinnfilm
Kestus: 84 minutit
Esilinastus: 10. jaanuar 1968
