Pärast vundamendi valmimist tuleb laiali laotada killustik ja see kindlasti taldvibratsioonmasinaga kinni tampida, õpetab Hallikmäe. Siis pannakse peale liiv, järgmisena kile ja selle peale omakorda soojustuseks 10 cm paksune penoplastikiht. Kavalam on panna kaks 5-cm kihti nii, et penoplasti plaatide ühenduskohad ei kattuks – samamoodi, kui laotakse telliskivimüüri.

Penoplastile metallvõrk

Penoplasti peale tuleb armatuur (metallvõrk), et valatud põrand jääks tugevam. Hallikmäe soovitab võimaluse korral armatuur nn plastist konnadega kinnitada, et see soojustuskihist pisut kõrgemale jääks. Siis valgub betoon korralikult armatuurvõrgu vahele ja põrand saab veelgi tugevam.

Keskküttetorud ehk maakeeli vesipõrandaküte tuleb paigaldada metallarmatuuri alla või peale. Betooni alla saab peita ka elektrijuhtmed. Hallikmäe arvestuse kohaselt hoiab nii keskmise suurusega maja pealt kokku umbes 100 meetrit kaablit, mida muidu veetaks kilbist mööda seina üles ja tubades jälle alla.

Tark on tellida londiga betoonimasin, valamine jäta asjatundjale. Parkettpõranda ehitamisel on siluriga betooni ülekäimine eriti vajalik, sest siis ei pea hiljem enam isetasanduvat segu kasutama. Hallikmäe lisab, et juba järgmisel päeval pärast põranda valamist võib julgelt sellele astuda ja muu ehitustööga edasi minna.

Hallikmäe jagab õpetusi, kuidas juba olemasolevat betoonpõrandat soojaks ja siledaks saada. “Kui põrandapinda väga palju tõsta ei saa, sest see kipub juba uksepakust kõrgemale minema, tuleb kasutada isetasanduvat segu. Kui ruumi rohkem, saab betooni valada. Mõlemal juhul tuleb olemas-olevale põrandale panna 5-cm kiht penoplasti ning selle peale armatuurvõrk. Betoonivalu puhul peab arvestama, et põrand tõuseb kokku umbes 10 cm.”

Betoonihind tõuseb

Betoonivalu on isetasanduvast segust odavam, kuupmeetri hind jääb 650-700 krooni kanti. Hallikmäe soovitab tööd ette võttes arvestada 5protsendilise hinnakõikumisega, sest betoonihind tõuseb lähiajal umbes 8%, tööriistade rendi hinnatõusu suurus pole veel täpselt teada.

Kui inimene otsustab betoonivalu kasuks, tuleb läbi mõelda, kuidas betoonimasin objektile ligi pääseb. “Vahel ei arvestata sellega, et kannatada võib saada nii muru kui ka muu olemasolev haljastus,” lisab Hallikmäe. Mõne olukorra lahendab betoonimasina kuni 40 meetri pikkune lont. Tihtipeale ei peagi aeda sisse sõitma, ulatab ka tänavalt toimetada. Korrusmaja 9. korrusel soovitab Hallikmäe siiski isetasanduva seguga läbi ajada, kuigi teoreetiliselt võib lont sinnagi ulatuda.

Olemasoleva betoonpõranda saab soojaks elektripõranda-küttega, kasutada võiks küttematte. “Mingi soojustuskiht tuleb ka sel juhul alla panna, sest muidu kütate alumise naabri lage või keldrit,” ütleb Hallikmäe. Ning loomulikult tuleb küttemati peale valada tasandussegu.