Kui kõiki ülejäänud kuningapere liikmeid on erinevates pattudes ja eksimustes süüdistatud, siis kuninganna ema on alati puhtalt pääsenud. Tema sõprusesse dzhinni ja hobustega ning miljonilistesse võlgadesse suhtutakse pigem mõistva huumoriga.

Kuninganna ema on juba ligi 80 aastat avalikkuse tähelepanu all olnud, aga keegi peale lähedaste ei tea, milline inimene ta tegelikult on. Biograafidki on temast erinevalt aru saanud. Osaliselt on kuninganna ema, kelle ametlikuks tiitlikski on Queen Mother (Kuninganna Ema), salapärasuse põhjuseks kindlasti intervjuudest keeldumine. Enne pulmi andis ta elu esimese intervjuu, sai aga selle eest tollaselt kuningalt sugeda ja on sestpeale avalikkuse ees olnud sama vait kui auster. Tema häälgi on brittidele võõras. Buckinghami lossis pidavat ta aga Briti õukonna-ajakirjanike väitel see-eest kõvahäälselt korda majas hoidma ja tegema peapesu ka kuningannast tütrele, muudest sugulastest rääkimata. Kuni tänase päevani ei söandavat Elizabeth oma emale vastu hakata.

"Ta peab ennast endiselt väikeseks tütreks," rääkis üks kuningakoja töötaja AP-le. Too "väike tütar" on praeguseks juba 74-aastane.

Populaarne neiu

Mõneti iroonilisel kombel pole kõige kuninglikumaks peetav kuninganna ema ise pärit pärissinivereliste seast. Ta on ühe Shoti klanni võsuke. Kui ta Elizabeth Angela Marguerite Bowes-Lyoni nime all 4. augustil 1900. aastal Shoti aadlipere üheksanda lapsena ilmale tuli, oli Briti impeerium parimal järjel. Kuninganna Victoria hiilgava valitsusaja lõpuni oli jäänud aasta, just oli loodud leiboristide partei, auto oli siis alles haruldus. Elizabeth nautis turvalist lapsepõlve, õppis eraõpetajate käe all, ratsutas, püüdis kala, käis jahil ja mängis kriketit. Too õnn lõppes, kui Elizabethi 14. sünnipäeval puhkes Esimene maailmasõda. Tema lemmikvend Fergus langes 1915. aastal Prantsusmaal, teine vend Michael kuulutati kadunuks, aga naasis hiljem tervena sõjast tagasi.

Kuldseid 1920-ndaid nautis neiu täiel rinnal. Tal oli nii palju austajaid, et ta keeldus kaks aastat vastu võtmast kuningakojast tulnud abieluettepanekut. Kokku kolmel korral palus kuningas George V teine poeg Albert (hüüdnimega Bertie) neiu kätt, enne kui Elizabeth nõus oli ja 1923. aasta aprillis abielludes Yorki hertsoginnaks sai. Rahhiidihaige, eraklik, kokutaja ja paadunud pessimist Bertie oli biograafide väitel "oma pisikese armsa naisukese" järele lausa hull, vastastikuses armastuses on mitmed biograafid kahelnud. Ajakirjanik ja paljude kuningakojast pajatavate raamatute autor Nicholas Davies on aga kindel, et see oli armastusabielu. Ameerika menu- ja kõmukirjanik Kitty Kelley kirjutab raamatus "Royals", et Bertie oli hädine ka potentsi osas, mistõttu tuli kasutada järeltulijate saamiseks kunstlikku viljastamist. Kuningakoda pole seda kinnitanud, aga igatahes sündis praegune kuninganna alles kolm aastat pärast pulmi ja õe sai ta veel neli aastat hiljem.

Kuningannaks saamist on juubilar nimetanud oma elu suurimaks shokiks. Bertie vanem vend Edward VIII loobus nimelt 1936. aastal troonist, eelistades armastust lahutatud ameeriklanna Wallis Simpsoniga. Seepeale langes Briti monarhia kõigi aegade rängimasse kriisi, millest välja tulemise eest tuleb tänada just Elizabethi visadust ja vaprust. Bertie sai George VI nime all kuningaks, aga hakkas suurest ehmatusest ja esinemishirmust veelgi enam kokutama. Elizabeth kutsus appi parimad logopeedid ja lihvis mehe esinemisstiili.

Kuninganna ema tänini püsiv populaarsus rajaneb põhiliselt Teise maailmasõja ajal korda saadetud vaprustükkidel, mille eest Adolf Hitler teda "Euroopa kõige ohtlikumaks naiseks" nimetas. Koos kuningaga külastas ta tollal natside rünnakutes purunenud Londoni töölislinnaosa East Endi (mis oleks olnud erakordne ettevõtmine ka rahuajal) ja keeldus koos tütardega turvalisse Kanadasse pagemast, õppides hoopis peaminister Winston Churchillilt kingiks saadud revolvriga tulistama. Kui 1940. aasta septembris pommid Buckinghami paleele langesid, tõdes Elizabeth rõõmsalt, et "saab nüüd East Endi elanikele silma vaadata".

Kuningakoda on aga maha vaikinud ajaloolaste poolt välja uuritud asjaolu, et hirmunud kuningapaar oli 1930-ndatel aastatel valmis Hitleriga separaatrahu sõlmima, tingimusel, et monarhia jääb Suurbritannias püsima.

Pikk ja lõbus lesepõlv

1952. aastal suri ahelsuitsetajast kuningas George VI 56-aastaselt kopsuvähki ja Elizabeth jäi leseks. Troonile tõusis ta tütar Elizabeth II ja kuninganna ema jaoks algas "ääretult pikk ja lõbus lesepõlv", nagu märkis üks väheseid kuninganna ema kritiseerijad Simon Hoggart hiljuti ajalehes Guardian. Hoggarti hinnangul pole "see vana privilegeeritud nahkhiir viimase viie aastakümne jooksul teinud midagi peale napsitamise ja kihlvedude sõlmimise".

Niisamuti kui USA presidenti Bill Clintonit seostatakse sigariga, sümboliseerib kuninganna ema dzhinn toonikuga. Tegelikult armastavat ta samavõrd ka magusaid aperitiive ja Krugi shampanjat. Kui tema viskilembesest kuningannast tütre puhul on sosistatud ka alkoholismist, siis kuninganna ema pole selles patus kahtlustatud.

"Väga hea, veel üks klaasike, palun," kuulub Briti ajakirjanduse väitel vastuvõttudel pigem klaasike rohkem kui vähem võtva kuninganna ema lemmikfraaside hulka. "Ärge palun kuninganna emale pakkuge," tavatsevat omakorda kelneritele vaikselt soovitada kuninganna. Perekondlikel õhtusöökidel tavatsevat kuninganna ema tõsta toosti ekspeaminister Margaret Thatcheri või Lõuna-Aafrika Vabariigi buuride apartheidivalitsuse auks.

Lõbusa ja priiskava elustiili tõttu ulatuvat kuninganna ema võlg pangale alailma kuuekohalise summani, riigi makstavast umbes 18 miljoni krooni suurusest summast aastas talle elamiseks ei piisa. Hädas on laristav vanamemm ikka saanud abi maailma ilmselt rikkaimalt naiselt, oma tütrelt muidugi.

Raudrusikas sametkindas

Kuninganna ema jaoks on monarhia olnud alati esmatähtis ning selle kaitsmiseks on tema meelest lubatud kõik vahendid. "Raudne rusikas sametkindas," iseloomustas kuninganna ema endine Briti välisminister Lord Halifax.

Kuninganna ema pole tegelikult ka ise väitnud, et ta üdini hea on. "Kõik arvavad, et ma olen hea. Aga ma pole mitte alati hea," tavatseb 160 sentimeetri pikkune ja enda sõnul iga aasta paari millimeetri võrra kahanev vana daam enda iseloomustamiseks öelda.

Kuninganna ema raudset rusikat on eriti valusalt tunda saanud kolm naist: Wallis Simpson, printsess Margaret Rose ja printsess Diana. Ameeriklannat Wallis Simpsonit, kelle pärast Edward VIII troonist loobus ja selle Elizabethi mehele jättis, hoidis Elizabeth põlu all nii kuningannana kui hiljem, valvates kotkana selle järele, et Wallis Simpsonit ja ta abikaasat kunagi tagasi ei võetaks. Kõik biograafid on ühte meelt, et Elizabethi käsi oli mängus ka paari saatmisel Prantsusmaale eksiili ja nende rahastamise lõpetamisel. Elizabeth kartis, et Edward võib hakata troonile tagasi tahtma ja varem lahutatud Simpsonit vihkas ta seepärast, et ei saanud aru, kuidas võib naine mehest lahutada. Elizabeth arvas, et naised peavad ka petturlike meestega elu lõpuni koos elama. "Mehed lihtsalt on sellised," on ta öelnud.

Ka kuninganna ema noorem tütar printsess Margaret sai ema karmi kätt tunda. Margaret armus meeletult kapten Peter Townsendi, oma surnud isa adjutanti, kes oli varem abielu lahutanud. Kuninganna ema kutsus seepeale riigipea Elizabeth II enda juurde ja käskis tal keelata noorema õe suhe Townsendiga. Margaret murdus seejärel täielikult ja ta elu on sestpeale täitnud alkohol ja hobused.

Pensionieale lähenev prints Charles oli ja on kuninganna ema lemmiklaps, kes leidis vanaemaga emotsionaalse läheduse, mida ta oma ema juures kunagi ei saanud kogeda. Kuninganna emal oli oluline roll Diana väljavalimises ja ka minema ajamises. Kuninganna ema arvas, et Diana peaks leppima mehe truudusetusega. Kogu maailma nutma pannud Diana surm südamlikuks peetavale vanamemmele pisarat aga silma ei toonud.

Antipaatia oli vastastikune, Diana nimetas biograafias kuninganna ema peamiseks süüdlaseks oma ebaõnnes. Diana hinnang oli ühene ja pealtnäha meeldiva naisterahva kohta õige karm: "Kõige pidalitõbisem pidalitõbiste seas."

Kuninganna ema killud

"Printsessid ei saa minna ilma minuta, mina ei saa minna ilma kuningata ja kuningas ei lähe kunagi." (1940. aastal enne kardetud Saksa invasiooni vastuseks küsimusele, kas ta ei tahaks turvalisse Kanadasse kolida)

"Tundub kuidagi vale sedasi öelda, aga sõja-aastad olid kõige õnnelikumad mu elus." (oma biograafile)

"Ei mingeid knikse sakslaste ees!" (õpetus lossi töötajatele enne printsist väimehe Philipi sakslastest sugulaste külaskäiku)

"Pärast kõiki neid kalastamise aastaid maksavad kalad mulle nüüd kätte." (kirgliku kalastajana kiirabiautos teel haiglasse, kui kalaluu tal kurku kinni jäi)

"Kas see on mõistlik? Sa ju tead, et pead veel terve pärastlõuna valitsema!" (tütar Elizabeth II-le, kes tahtis lõunasöögi kõrvale klaasikese veini juua)

"Ärge jutustage, vana kuninganna tahab napsi." (pärast kööki hiilimist teenritele)

"80-aastaselt muutub elu alles tõeliselt ilusaks." (80. sünnipäeva tähistanud õukondlasele)

"Kas valitsemine valmistas sulle täna taas rõõmu?" (igapäevases telefonivestluses kuninganna Elizabethile)

"Ma pole päris kindel, et mulle need küünlad meeldivad. Kas ma võin enda omad kaasa võtta?" (Londonis Westminster Abbey katedraalis tema enda matuste ettevalmistamisel)

"Kas ma võin ka äkki ühe ettepaneku teha?" (1988. aastal saades teada, et BBC kirjutab temast igaks juhuks nekroloogi valmis)