Mis saaks olla veel lahedam! Naelutage ennast telerite ette, sensatsioonihimulised! Pesu hakatakse pesema just teie silmade all! Halleluuja!

Jah, uus telesaade on kahtlusteta vastik, nõme, mõttetu, isegi jäle. Juba selle idee on tülgastav, inimestele esitatakse valedetektori all kõige isiklikumaid, ei, mis asja, rohkem veel, ka nende lähedaste elusid ja kuvandit puudutavaid küsimusi. Siis tehakse sealt võimalikult intrigeeriv valik ja tuuakse see vaataja ette. Stuudiosse tuuakse seesama detektori all vastanu ja tema lähedased, keda need küsimused puudutavad, ja sõu algabki!

Võidad siis, kui räägid endale ja teistele tõtt. Mis iseenesest on ju tänuväärne, in principio. Et ikka on kena tõtt rääkida. Aga siin on konks. Kui kõik puudutaks ainult selle mängijaga seotut, siis oleks kõik okei. Igaühel meist on õigus rääkida ja avaldada endast seda, mida tahame. Nõmedaks läheb asi siis, kui eesliinile tõmmatakse kaaskodanike siseelu. Ja selleks ei ole mitte kellelgi õigust. Mitte kellelgi.

Ja kui küsimustega kõike välja urgitseda ei jõua, siis saame kogenud saatejuhi vahendusel teada, et mängija on peale kõige muu ka kõrvuni võlgades.

Inimlikult valesti

Pagan küll, ma tahaksin teada, mis kohaga mõtlevad selle saate tegijad, nii Võrno kui ka kaadritagused – produtsendid, toimetajad. Nii mõnegi intelligentse inimese nimi oli tiitrites. Kas tõepoolest on õigustus, et kui nad on nii lollid ja ahned ning säärasesse saatesse tulevad, eks siis ise vastutagu, see on inimese vaba tahe. Et asja taga on tegelikult tegijate endi (palga)ahnus, see enam neile endale silma ei torka. Sellest, kas meil on õigust inimesi ja ühiskonda niimoodi odava meelelahutuse, telereitingu ja isikliku palgakasu nimel lõhkuda, ma ei räägigi.

Siin võiks jäädagi kirjutama, mis kõik on selle saate juures inimlikult valesti. Aga milleks, eile ilmus ühe teise päevalehe meediaküljel lugu, kus vanemtoimetaja kirjutas, et kõik on okei, isegi tore ja põnev. Ju siis on sootsium valmis ja ootab pikisilmi. Ja mina olen mingi südametunnistusega idioot.

Siiski tuleb tunnistada, et selles saates on väga lihtne miljonit võita. Peab olema lihtsalt äärmiselt küüniline, ükskõikne ja hoolimatu inimene. See, kes läheb isikliku kasu nimel üle laipade. Ning säärastest ei tohiks meil puudus olla. Selles valguses – kõik toimib.

Aga, Hannes ja teised, kui palju te annetate oma palgast heategevuseks? Või kuidas te oma lastele selgitate, et teete sellist asja?