Tõeline tuleviku bensiiniauto võtab pistikust voolu
Millega sõidame tulevikus? Kas tõesti elektriautodega? Maailma juhtivad autoasjatundjadki pole ühel nõul, millest autod tulevikus energiat saama hakkavad.
On enam kui selge, et 20 aasta pärast pole bensiiniautod kuhugi kadunud, ent ka elektriautod ei domineeri. Eri energiaallikatega autode palett on hulga laiem ja igal esindajal selles nimekirjas hoopis suurem sõnaõigus. Eks puhtalt bensiini ja diislikütust tarbivad autod jäävad aina enam tagaplaanile, ent sisepõlemismootorid ei kao. Nagu kõik asjad me moodsas elus, kombineeruvad need lihtsalt terve hulga teiste tehnoloogiatega.
Märgiline Prius
Juba praegu on ju olemas hübriidautod, mille sisepõlemismootoreid abistavad pisikesed elektrimootorikesed. Ent seni on hübriidautod ja nendest kõige glamuursem, kõige märgilisemaks kujunenud Toyota Prius ise, pigem stiili-, elustiili-, seisukohavõtusõidukid, mis kulutavad küll vähem kütust, ent õige veidikene vähem kui lihtsalt pisikese mootoriga analoogid. Milleks osta hübriid, kui saad soetada säästliku diiselauto, tulevikus aina enam gaasiauto, ehk vesinikuautogi?
Eestisse suure hurraaga saabuvad sajad elektriautod saadetakse teenima ja ettevõtmise progressiivsust alla joonima millegipärast maakohtadesse, kus sotsiaaltöötajad neid tegelikult hoopis valel otstarbel kasutavad. Nimelt ei suuda elektriauto Eesti külmades tingimustes sadatki kilomeetrit järjepanu sõita, enne kui seda peab uuesti laadima. Ja mis sa seal maal teed, kui akud äkitselt tühjaks saavad? Elektriautod on mõeldud linnadesse, lühikesteks sõitudeks, linnalähisõitudeks. Tihedasse urbanistlikku keskkonda, kus niisama foori all seisvad ja teosammul liikuvad sõidukid tühja tossavad ja justkui pahatahtlikult üheskoos asja ees, teist taga linnaõhku saastavad. Elektriauto ju seda ei tee. Kui ta seisab, siis tema liigutamiseks mõeldud mootor ei tööta. Tallinnast Tartusse aga praeguste ja lähituleviku elektriautodega ilma kusagil Mäo kandis vahelaadimispeatust tegemata ei sõida ega peagi sõitma.
Nüüd jõuamegi pealkirjas välja hõigatud kummalise kombinatsioonini, mis tulevikuautoks pürgib. Tuleb ehitada sõiduk, mis on nii elektriauto kui ka vanamoodne bensiiniauto. Toyota Priuse baasil on selliseid PHEV-tüüpi ehk pistikust laetavaid hübriid-elektriautosid nüüdsest Euroopas, USA-s ja Jaapanis terve aasta jagu katsetatud ning võetud vastu otsus nad seeriatootmisse võtta.
Prius PHEV on nagu tavaline III põlvkonna Prius: sellel on 1,8-liitrine neljasilindriline bensiinimootor, palju ruumi viiele sõitjale, eelkäijatest oluliselt paremad ja sõiduautolikud, mugavad, ent mitte enam tüütavalt lodevad sõiduomadused, väike elektrimootorikene, ent rohkem akusid ja seetõttu ka veidi ahtam pakiruum muidu absoluutselt täiesti tavalises Priuse-ahtris. Ainult et kui tavaline hübriid-Prius suutis puhtalt elektri toel liikuda üksnes kaks kilomeetrit ja heal juhul kuni umbes 40 km/h, millest piisas varahommikul magalast või eramurajoonist hiirvaikselt tööteele lipsamiseks, siis Prius PHEV-iga võib juba tervelt 20 kena kilomeetrit puhtalt elektri toel liigelda ja kuni maanteekiiruseni 100 km/h välja!
Kohmakas kaabel
Prius PHEV on auto, mis sõidab linnas justkui elektriauto. Või mis justkui: sõidabki linnas või ka maanteel kuni 20 km järjest elektriautona, seejärel aga hübriidina. Et taas elektriautona edasi sõita, tuleb tema vasakus esitiivas olev tankimisava lahti klõpsata ning seal asuva pistikuga jäme ja kohmakas kaabel ühendada. Sada minutit hiljem on taas 20 elektrilist kilomeetrit akudesse salvestatud ja võib end jällegi keskkonnasäästlikuna tunda. Olenevalt sellest, mõistagi, kuidas ja millest see elekter, mille autosse laadisite, toodetud on. Ja mööndusega, et prototüüpide partiina ei saa need Prius PHEV-id kindlasti olla kõige keskkonnasäästlikumalt toodetud. Seeriatooteina neil aga seda probleemi nii palju pole. Pealegi suudavad tulevased seeria-PHEV-id Toyota sõnul ühe laadimisega läbida 25 km, kuigi täielikuks rõõmuks oleks 50 km palju parem. Iseäranis Eestist vaadates ja seoses hirmuga, et akud ei jõua pakaselise ilmaga nõnda palju voolu väljutada.
Ent ka sellest pole suurt midagi, sest Prius PHEV-i trump on just universaalsus. Kui on tarvis Tallinnast Räpinasse sõita, käivitub säästlik bensiinimootor. Kui aga tuleb enne seda pealinnas töölt koju ja kauplusse minna ning sõidule ka sõbrad-sugulased peale võtta, ei jäta Prius PHEV elektriautona funktsioneerides linnatänavatele mingeid heitmeid, mis seal niigi tihedalt täis tuubitud keskkonnas ladestuvad, populatsiooni tervist rikuvad jne.
Üks puudus Prius PHEV-il siiski on. Nimelt sellised tulevased konkurendid nagu Opel Ampera ja Chevrolet Volt. Need ei ole pistikust laetavad bensiinimootoriga autod, vaid elektriautod, mida saate laadida pistikust. Nendega saab läbida peaaegu 80 km ühe laadimisega ja kui see vunk on otsas, siis endiselt elektriautona edasi kihutada, sest pardale monteeritud vanamoodne väike sisepõlemismootor käivitub puhtalt generaatorina, mis töötab alati kõige ökonoomsematel pööretel ja toodab autot liigutavatele mootoritele elektrit juurde.
See on Prius PHEV-ist parem variant, sest on säästlikum. Kuidas sellisega aga sõita on, pole veel laialt teada. Küllap mõjuvad ka Ampera ja Volt täiesti tavaliste autodena, sest tavalistele inimestele, mitte fanaatikutele ja edevatele aktivistidele, need ju mõeldud ongi.
Pistikust laetava hübriidauto plussid ja miinused
+Sõidad linnas puhta ja mittesaastava elektriautoga, ent teed seda vaid 20–25 km.
+Sõidad elektriautoga, ent ei jää sellega ainult linna piiresse, sest bensiinimootor võimaldab sõita kas või Lätti.
-Jämeda ja kohmaka kaabliga akude laadimine on päris ebamugav ja ergonoomiliselt läbikukkunud lahendus. Loodetavasti integreeritakse kaabel kuidagi auto enese või laadimispaiga sisse, et selle kasutamist ei peaks õppima nagu lasso lennutamist.
