“Olge ja jääge mõõdukateks,” rõhutas Norra toiduteadlane, Oslo ülikooli professor Kaare Norum Tartus toimunud Läänemere maade biotehnoloogiavõrgustiku ScanBalt seminaril. Kuid kust läheb mõõdukuse piir? “Traditsiooniline dieet on alati tervislik, kui vaid on piisavalt süüa,” toob Norum näite kaugemast ajaloost. “Nautige toitu. Kuid see olgu mitmekesine.”

Väike primaat aeglane loori ehk kukang istub kusagil Ida-Malaisias puu otsas ja vaevu liigutab end. Kuigi ta sööb ohtralt suhkrurikast vilja ega kiirusta kusagile, sest tal pole kiireid vaenlasi, kaalub ta ikka vaid kaks kilo ega paksene naljalt. Kuidas see võimalik on? Saksamaa Baureuthi ülikooli teadlane Frank Wiens ja ta kolleegid arvavad, et kukangi aitavad vormis hoida mürgid. Kukangid söövad ohtralt mürgiseid taimi. Viljades leiduv suhkur aga on vajalik, et need mürgid mürgituks teha. Nii jääb loomakese ainevahetus aeglaseks ja kehakaal ei kasva. Ning laisklemine on kindlustatud.

Ka õunte kätte võib surra

Inimene ei ela enam puu otsas ära. Ja mida aeg edasi, seda enam ähvardab inimkonda ülekaalulisus. Andmed varieeruvad, kuid enamik ülevaateid kinnitab, et oleme mõne aasta eest ületanud piiri, kus pool liigist Homo sapiens sapiens on ülekaaluline. Tüsedusega kaasnevad lisaks suurematele söögi- ja rõivaarvetele tervisehädad. Südame-veresoonkonnatõbi, suhkurtõbi, liigesehaigused on vaid mõni üksik pikas loetelus.

Kuid hoolimata ennetustööst, väsimatust selgitusest ja kurbade näidete laviinist, kasvab inimliigi keskmise esindaja kehakaal üha enam. Sealjuures suureneb endiselt ka selliste hüpoteeside hulk, mis püüavad kasvavat tüsenemist seletada. Üht viimastest, mis silma on hakanud, kajastati teadusajakirja Nature 21. septembri numbris. “Söö ja maga ennast välja” – nii võiks selle sõnastada. Nimelt on avastatud, et unehäiretega rotid kalduvad tüsedusele. Sama on mõned uurijad enda sõnul avastanud ka inimeste puhul.

Võib-olla siis polegi võimalik tüsenemise vastu võidelda, võib-olla on tegu hoopis evolutsiooniga, enam kohastunu ellujäämisega? Kaare Norum nii ei arva: ülekaaluliste risk haigestuda on siiski suurem kui tavakaalulistel. Ometi on ju rotid kui liik elanud maailmas palju kauem kui inimesed. Ja rottidele pole olnud vaja mingeid toiduteadlasi. “Ka inimrühmad on leidnud tervisliku eluviisi. Eskimotelgi on oma kultuurist tulenevad toitumisteadmised. Traditsiooniline dieet on alati tervislik, kui vaid on piisavalt süüa,” ütleb Norum.

Kas inimene tegi vea, hakates sööma liha? “Ka eskimod söövad traditsiooniliselt liha. Kui toote uusi toiduaineid söögilauale, hakkavad haigusedki tulema.”

Inimesele aga jagatakse üha enam õpetusi, kuidas tervislikult toituda. Ning need on üsna vastukäivad. Pigem tekitab järjekordne teade selle kohta, kas kohv ikka on antioksüdant või hoopis kantserogeen, lihtsalt segadust. Ja teaduslikke kriteeriume ei olegi nii lihtne välja mõelda. Siiski on Kaare Norumi sõnul seda teha püütud, nii hästi kui nõnda keerulise olendi puhul nagu inimene seda teha saab. “Üldine reegel on, et mõõdukus on hea. Võite ka õunte kätte surra, kui ainult õunu süüa.”

Kõik me maksame suhkrutrahvi

Tüsedust mõõdetakse kehamassi indeksi (KMI) järgi, mis on kehakaal jagatud pikkuse ruuduga. Kui inimese pikkus on 1,8 m, siis selleks, et KMI oleks alla 25, ei tohi kaal ületada 81 kilo. Kes on üle selle, ongi vähem või rohkem tüse. Maailma terviseorganisatsioon WHO, kelle konsultant on Norum olnud ja on praegugi, jagab toitaine tervislikkuse tõendid mitmesse klassi. Tõend võib olla kas veenev, tõenäoline, võimalik või ebapiisav. Veenvad ja tõenäolised seosed toitaine ja haiguse vahel peavad olema bioloogiliselt usutavad. Inimesele loomulik toitaine aga on teaduse silmis selline, mille bioloogiline roll on teada.

Kindel on näiteks see, et puu- ja juurvili on tervislik. Kuid miks? Kas sellepärast, et see sisaldab kiudaineid või beeta-karoteene või antioksüdante? “Mina söön meelsasti kala, kuid ega ma täpselt tea, kas kala on tervislik seepärast, et selles on seleeni ja joodi, või et selles on polüküllastamata rasvhappeid nagu oomega-3 ja oomega-6.”

Siiski ei ole teadus päris abitu. Nii näiteks on Kaare Norum uurinud, milline toitaine mõjub antioksüdandina, see tähendab vähendab rakkude nn oksüdatiivset stressi. Igatahes on kindel, et taimed abistavad meid kaugelt enam kui loomad. Eriti vähendavad rakkude stressi C- ja E-vitamiinist rikkad viljad. Kuid ka kohv. Need on kõik põhitõed, mida on ju korrutatud aastaid. Kuid inimkond üha tüseneb. “Sellele aitavad kaasa väikesed muudatused, millest igaüks teeb vähe häda, kuid kõik koos mõjuvad,” ütleb Norum, “nagu liftid, pesumasinad, nõudepesumasinad, autod. Aga ka näiteks ohutute jalgrattateede puudumine ja laste kooli vedamine autobussidega.” Euroopas ongi üks suuri muresid varases teismeliseeas laste ülekaalulisus. Sõltuvalt riigist on selliseid lapsi kõigist lastest kuni paarkümmend protsenti.

Kuid kas ei sööda liigselt ka psühholoogilistel põhjustel, kas söömine mitte ei rahusta? “Naudi oma sööki, kuid pole vaja liiga palju kaloreid, et toit hea maitseks. Nii nagu on hiina, prantsuse, itaalia söögid.”

Sõltub sellest, mida süüa. Norum näitab pilti väikesest sˇokolaadikeeksist. Ja teist pilti, millel on peal kolm leiba, üks muna, kalatükikesed, kiivi, salatirohelist. Need kaks einet annavad energiat võrdselt. Kuid siin on üks majanduslik konks. “Suhkruparunitele ei meeldi sugugi, et inimene peaks suhkrust saama vaid kümme protsenti oma energiast, ja seegi tuleb enamjaolt taimedest, mitte rafineeritud suhkrust,” ütleb Norum. Seega maksab inimene  kommi süües suhkrutrahvi pidevalt, ja oma tervisega.

Euroopas on kõige tüsedam rahvas albaanlased, neile järgnevad kreeklased. Albaanias ja Kreekas on tüsedaid 80 protsenti. Soomes on see protsent 55, Norras 25. Mida imet siis norralased söövad? “Ega meie söögisedel teiste Põhjamaade omast palju erine. Kindlasti sööme rohkem kala. Ja võib-olla et liigume enam,” arvab Norum.