Tõnis Erilaid ei mõista naisi
“Kindla peale on minus paras annus individualismi. Aga seda võib võtta nii ja naa – ajaga inimene muutub.”
“Noorena oli mul tunne, et selleks, et teised minust lugu peaksid, tuleb neist kuidagi erineda ning teisiti käituda. Ja iseennast väga tähtsaks pidada. Hiljem, olles end ja omi põhimõtteid tõestanud, saad aru, et sinust peetakse niikuinii lugu.
Olin päris pikalt ülemus, kuid ilmselt suudan inimestega paremini suhelda siis, kui nad ei ole mu alluvad. Nüüd siis saan vahel ikka teistega koos tööd teha. Varem ma küll ei saanud.“
Tõnis Erilaid süütab mõtlikult uue sigareti. Ta suitsetab keskmiselt kaks pakki päevas.
“Ma ei tea, kuidas seletab sõnaraamat kahe sõna erinevust, kuid minu arvates on individualist inimene, kes tahab kõik üksi ära teha, ise kõigega hakkama saada.
Egoism on vaid enese ja oma soovidega arvestamine. Sellest järeldub, et pigem olen egoist. Näiteks ajab mind vihale olukord, kui mul on enda meelest hea idee midagi teha, kuhugi sõita, aga mulle öeldakse ei. Ma ei saa sellest aru. Arvan, et minu lähedased peavad tahtma minuga samu asju. Neil peab alati minu jaoks aega leiduma. See vist on egoism, millest peaks üle saama..”
Tõnis Erilaid on kolm korda abiellunud ja kaks korda lahutanud. Lisaks veel mitteametlikud elukaaslased, kellest rääkides peab Erilaid väga täpseks just minevikuvormi kasutamist. Olevikus saabki rääkida üksnes Tõnise kolmandast abikaasast, Helgi Erilaiust.
Esimese abikaasaga tutvus Tõnis Erilaid keskkoolis. “Oh, olin siis 18 ning sõjaväkke minemas. Teenisin Arhangelskis. Kui noored ikka kaks aastat teineteist ei näe Üks kasvas ühele, teine teisele poole.” Esimene abielu jäi Tõnisel väga lühikeseks.
Üsna varsti pärast lahutust tutvus kiirelt vallaliseks jäänud Erilaid “Aktuaalse kaamera” võtetel kunstnikuga, kellest sai tema abikaasa number kaks. Seegi abielu lõppes ruttu. Kolmandat abikaasat Helgi Erilaidu peab Tõnis senini tähtsaimaks naiseks oma elus.
Ei oska üksi elada
“Keegi on alati kõrval olnud. Ma kohe ei oska teisiti, võib-olla ei tahagi osata. Varem arvasin, et kui südaöösel koju jõuan, peab naisel olema: A – toit laual, B – minu jaoks aega. Nüüd ma enam nii ei arva – punkt A on ära jäänud.” 36 aastat ajakirjanikuna töötanud mehe sõnul on tema mittetavapärane ja öine elurütm ning suhteliselt egoistlikud iseloomuomadused kooseludes tekkinud probleemide üks põhjus. Lisaks armukadedus – Erilaid ütleb end olevat väga armukadeda.
Kui viimased seitse aastat välja arvata, siis on Erilaid terve elu Kivimäel elanud. Oma praegust kesklinna üürikorterit ta koduks ei pea. “Just korter, mitte kodu,” rõhutab Erilaid. “Peale raamatute ei ole mul seal midagi oma. Kõik kuni teelusikani kuulub korteriperenaisele. Aga hea, kohe töökoha lähedal. Ning mõnda raamatut käin aeg-ajalt Helgi käest laenamas. Enamik raamatuid jäi ju sinna.”
Viinavõtt või raamatute lugemine?
Raamatud on Erilaiu nõrkus. Eriti targad raamatud, neid loeb ta peamiselt öösel.
“Ei saa salata, et olen kunagi ikka päris korralikult viina võtnud. Mitte pidevalt, nii tsüklikaupa. Avastanud end kummalistest kohtadest, näiteks keset raudteed kõndimas. Praegu joon ainult õlut. Järelikult olen nüüd öösiti kaine ning loen raamatuid,” põhjendab Erilaid raamatute lugemise ja viinavõttu seoseid.
Erilaid ise ei pea end sugugi targaks, vähe sellest, ta isegi ei pea end heaks ajakirjanikuks: “Eestis on jubedalt palju paremaid ajakirjanikke, mina lihtsalt kirjutan hästi kiiresti. Kui ma vahel olengi loll olnud, siis vähemalt oma töös ei ole ma teinud midagi sellist, mida varjama või eitama peaksin.” Oma prioriteetide pingereas seab Erilaid esikohale just töö. Tehes seda natuke nagu vastu tahtmist. Kuid enese vastu aus olles.
Läks varakult tööle
Legendaarne uudisteajakirjanik ning tuntud raadiohääl meenutab oma esimest töökohta. Vabaduse väljaku servas paiknes tol ajal kontroll-mõõteriistade katsetehas. “Ema sokutas mu sinna tuttava kaudu lukssepaõpilaseks. Pidasin kaks nädalat vastu, siis sain sobivama koha. Teine ema tuttav sokutas – Geoloogia Instituuti vanemtööliseks. Kamp noori sõitis mööda Saaremaad ringi ning kaevas vanu molluskeid. See mulle juba meeldis. Igavesti lõbus oli.”
Pärast õhtukeskkooli lõppu oli Erilaiul kindel plaan Tartu ülikooli astuda. Et ta just priimus ei olnud, valis ta erialaks keemia – et küllap sinna on vähem tahtjaid. Eksamite aegu sattus ühte tuppa paari televisiooni-inimesega ning nii muutusid ka Erilaiu plaanid. “Hiljem lõpetasin ikkagi Tartu ülikooli, kuid siis juba ajakirjanduse eriala,” vaatab Erilaid ajas tagasi. Ta ei usu saatust. Nii nagu ta ei usu jumalat ega horoskoope.
“Isegi iseennast ei usu. Aga ebausklik olen ma küll,” tunnistab Erilaid. “Kui mõni kolleeg ei märka lehte pöörata, võib mu lauakalender pool aastat sama päeva näidata.
Juba kümme aastat ei ole ma oma kalendris lehte keeranud.”
15aastaselt sai poisist mees
15aastaselt hakkas Erilaid suitsetama. 15aastaselt magas esimest korda tütarlapsega, heinakuhjas muide.
15aastaselt õppis poksima. “Käisin kergejõustikutrennis, täpsemalt – olin vasaraheitja. Aga siis sai meil üks teivashüppaja tänaval nii korralikult peksa, et treener soovitas meil kõigil enesekaitseks poksima õppida. Kaks aastat poksisin,” meenutab Erilaid “Poksikindaid pole mul juba ammu, kevadeti energia kasvades ning avastades, et olen talvel jälle paksemaks läinud, tõstan väheke hantleid.”
15aastaselt õppis Erilaid ära soome keele. Iseseisvalt. Ka lugema õppis nelja-aastane Tõnis omapäi. Kui üksi kodus oli, puges koos raamatuga igaks juhuks laua alla peitu.
Tõnis Erilaid oli üksik laps, vanem õde sai tal päris pisikesena traagiliselt surma. Isa samuti, siis kui Tõnis oli kuuekuune. “Nii ma siis üksi ja ise kasvasin. Arvatavasti sealt ongi pärit minu egoism ja individualism,” mõtiskleb Erilaid nüüd.
Ei mõista naisi
“Ütleme nii – et naistega tegelda, peab neid mingil määral mõistma. Mina ei mõista. Mehest saan aru – kes ta on ja mida ta tahab. Naist mõista on raskem. Ja niiviisi avastadki oma eksimusi hiljem.” Tõnis Erilaid pigistab ühe silma kavalalt kinni ”Mulle meeldivad targad naised. Aga mis on naise tarkus – mitte midagi konkreetset? Mõni naine võib võtta endale ka lolli mehe ja ikka targaks jääda. Näiteks minu abikaasa Helgi on tark.” Erilaid peab pisikese mõttepausi. “Naine peab ka voodis sobima. See on väga oluline. Kui ei klapi, siis ei klapi, sellest saab enam-vähem kohe aru.”
Kui naine on liiga tark, siis kas võib vahel juhtuda, et mehe ego hakkab jonnima?
Tõnis Erilaid muigab jaatavalt.
Kadi Viljak
