Tõnu Kaljuste kutsub kaasa laulma
13. detsembril kõlab Estonia kontserdisaalis Benjamin Britteni kantaat “Sant Nicolas”, mis räägib mehest, kelle järgi on oma nime saanud jõuluvana. Kui tavapäraselt istub publik saalis hiirvaikselt, siis selle teose puhul saavad kuulajad kaht koraali kaasa laulda.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori toimetaja Kaido Janke sõnul antakse kontserdikülastajatele noodilehed ning kontsert algab sellega, et Tõnu Kaljuste harjutab publikuga mõned minutid kaht koraali, mida kontserdi käigus lauldakse koos lavalolijatega.
LUKKUS SUUD EI PANDA PAHAKS. Kantaadi ”Saint Nicolas” eelmine ettekanne toimus 1996. aasta detsembris samas saalis. Ka tol korral oli publikul võimalus esinejatega koos laulda. Nii Kaido Janke kui dirigent Tõnu Kaljuste väitel seda ka rahvas tegi. “Kui teoses need kohad tulevad, on äratundmise rõõm hästi suur,” leiab Kaljuste ning lisab, et publikut keegi laulma ei sunni. See on võimalus, mis on helilooja poolt ette antud. “Ei pruugi spetsiaalselt ette valmistama hakata, igal inimesel on valikuvabadus ja keegi ei pane pahaks, kui suu on kinni. Kui näiteks kirikus mõnikord oreli järgi vaikselt mõtled teksti kaasa, ei pruugi suu käia. Tähtsam on see, et sisemiselt laulad,” räägib Kaljuste.
ALGUSES OLI SINTERKLAAS. Teose sisuks on lugu Püha Nicolause teekonnast sünnist surmani; tema imetegudest ja jumalakartlikkusest ning õpetusest, mida ta jagas oma elu ajal. Hollandis kutsuti Püha Nicolaust Sinterklaasiks ja just Ameerika hollandi asunike kaudu sai Sinter-klaasist jõulumees Santa Claus. Nicolause nimekõla on ka teiste riikide jõuluvanades.
“Ta on pühak, kelle nimi kasvas imetegude ja tohutute legendide tõttu suureks. Legendidega käib kaasas väike müstika ja erinevates kultuurides võtab see erineva kuju,” leiab Kaljuste. Tema sõnul on ajaloo ja traditsioonide peale hea mõelda keskkonnas, kus jõulud on juba nii ära stiliseeritud ja tekkinud rutiin. “On tore, et on olemas teos, mis toob meie mõtted algupära juurde,” ütleb Kaljuste.
Kantaadile on teksti kirjutanud Eric Crozier, kellega koos-töös valmisid Brittenil ka ooper ”Albert Herring” ja lasteooper ”Väike korstnapühkija”, mis Tõnu Kaljuste juhatusel on kõlanud ka rahvusooperis Estonia.
Kantaat on kirjutatud Lancig College`i tellimusel kooli sajandaks juubeliks. Esiettekanne toimus 24. juulil 1948 ning seda juhatas Benjamin Britten ise.