Tööinimene pelgab sinist lehte

Eesti inimesed ei võta kuigi meelsasti haiguspuhkust ning eelistavad tööl käia, kuni vähegi jalgel püsivad. Haiguslehti julgevad endale lubada vaid riigiametite töötajad.

Tallinna Merelahe Pere-arstikeskuse arst Mare Juhanson leiab, et haigena ametis käimine on eelkõige väikefirmade töötajate probleem, ja tunnistab, et on kohanud mitmeid patsiente, keda karm tööandja koju põdema lihtsalt ei luba.

"Kui on näha, et keegi hakkab rivist välja langema, võetakse talt viimanegi. Ei ole asendajat, ja nii see töötaja käib, kuni enam ei jaksa, 38–39-kraadise palavikuga," tunnistab doktor ja soovitab töötajatel julgemini kasutada ette nähtud tervise-päevi.

Tõbine töökaaslane kül-vab oma pisikuid kõikjale üle kontori. Selle tagajärjeks on "üksmeelne" haigeksjäämine. "Gripp nakkab peale esmaste sümptomite ilmsiks tulekut veel mõnda aega. Neli kuni kaheksa päeva võib inimene teistele ohtlik olla," hoiatab Juhanson. "Kui ka palavik väga kõrge ei ole, pisikuid külvab selline inimene ikkagi."

Doktor Juhansoni sõnul julgevad juhtivtöötajad ise küll tõvevoodisse jääda, alluvaid aga kannustavad takka. "Juhtivtöötaja juhib firmat kodust mobiili pealt. Kui on vaja allkirju, saab need ka kodust kätte," kirjeldab ta olukorda. "Haige ülemus võtab alluvatelt viimsegi naha maha." Doktor kinnitab, et on aeg-ajalt pidanud ravima gripi tagajärjel tekkinud raskeid tüsistusi. "Kord ravisin isegi püstijalu põetud kopsupõletikku," meenutab ta. "Gripi tüsistused on ju teadagi rasked – näiteks neeruvaagna ja põsekoopa põletikud. Loomulikult läheb siis kauem aega, et inimest üldse terveks ravida."

"Niisuguseid inimesi, kes mööda maja ainult roomates liiguksid ja kohutavalt läkastaksid, ma siin näinud ei ole," ütleb kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja Georgi Kokoshinski. "Sõltub muidugi ülemusest, aga üldiselt ollakse alluva haiguse suhtes mõistvad. Pole ju kasu, kui haige inimene tööl käib: esiteks on tema töö-võime väike ja teiseks võib ta kaastöötajaid nakatada." Pressiesindaja sõnul on tema ja kõrgete kaitseväe-ametnike töö siiski niisugune, mis ka haigevoodist välja ajab. "See on seaduses kirjas, et peame 24 tundi päevas olema kättesaadavad. Kriisiolukorras tuleb ka 40-kraadise palavikuga väljas olla," teab Kokoshinski. "Ma ei ütle, et see mind närvi ajab. See lihtsalt on nii – see on kaitseväe eripära. Kui ma ikka enam üldse midagi ei adu, küllap siis leitakse inimene, kes minu töö ära teeks. Jänni ei jääks me igal juhul." Ta lisab, et häire korral kehtib haigena väljatuleku kohustus kõigi sõja-väelaste kohta. "Muidu on ikka nii, et ülesanded antakse varem kätte ja neid on võimalik pikema aja jooksul lahendada, mitte ei pea hakkama end palavikuga tööle vedama," selgitab ta.

Katleri põhikooli direktor Meeli Kaldma möönab, et asendusõpetaja leidmine haigestunud pedagoogi asemele ei ole suur probleem. Pigem ei taha õpetajad väikese haigusraha tõttu koju jääda. "Mul on varuks paar endist õpetajat, kes vajaduse korral tunde annavad," ütleb ta. "Praegu on rivist väljas kaks õpetajat, nii et asendusõpetajatel on rakendust." Kaldma sõnul jäävad pedagoogid haigevoodisse palavikuga, nohu ja köha nende töötegemist ei sega. "Võimalik, et pisikud liiguvad õpetajalt lastele või vastupidi," arutleb ta, "keegi ju ei tea, millal õieti on tegemist gripiga ja millal lihtsalt külmetushaigusega." Dire-kori ütleb, et käib ka ise tõ-bisena tööl. "Eile õnnestus pool päeva kodus olla, aga täna oli üks oluline koos-olek, millest ei saanud kõr-vale jääda," tunnistab ta.

Haigena töölkäimine nakatab teisi ja pikendab tõbe mitmekordselt

Keset tööpäeva end halvasti tundes on kõige mõistlikum kohe koju minna või vähemalt juua kuuma (ravim)teed ja võtta sisse topeltports C-vitamiini. Kindlasti tasub nõu pidada arstiga, soovitab Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja Aino Itra.

Itra sõnul aitab haigeks jäämise tunde vastu puhkus. "Kõige ilusam oleks, kui inimene saaks kohe koju minna, juua midagi sooja, heita voodisse ja magada üks korralik uni. See oleks ideaalvariant, sest organismile on sellises olukorras vaja puhkust," ütles Itra. Kui töö koju minna ei luba, parandavad enesetunnet kuumad lahustuvad külmetusjoogid, nagu Coldrex, Gripostat või mõni muu paratsetamooli ja C-vitamiini sisaldav ravim. Itra sõnul sobib ka kuum tee konjakiga: "Esiteks kuum jook, mis paneb vere käima. Teiseks laiendab väike annus konjakit veresoonkonda ja mõjutab samamoodi enesetunnet paremuse poole." Proviisor soovitab C-vitamiiniga teha väikese dopingu: "Tavaline annus 60-100 milligrammi päevas jääb haiguse ajal väheseks. Nii võib mõne päeva jooksul võtta poolegrammiseid C-vitamiini tablette või lausa grammiseid lahustuvaid tablette. Seda tohiks teha küll vaid paar-kolm päeva."

Proviisor Itra paneb südamele, et praegusel gripikahtlasel ajal tasuks ikka vähemalt telefoni teel arstiga nõu pidada. "Nemad teavad ikka kõige paremini, millega tegu ja mida ette võtta, sest viirusvariante on ju mitmeid, üks hullem kui teine, ja viirust ju miski asi lausa maha ei löö. Kui on tõesti gripikahtlus, tehakse viirusemääramise test ning vajaduse korral kirjutab arst välja gripivastase ravimi. Halb enesetunne ei pruugi veel gripp olla, see võib olla kõige tavalisem külmetushaigus," selgitas ta.

Proviisor Itra peab haigena tööl käimist suureks hoolimatuseks iseenese ja teiste suhtes: "Kui ülemus haiget inimest ära ei lase, võib juhtuda, et haigeks jäävad ka teised töötajad. Või siis põeb see inimene ise veel pool aastat tüsistusi ja töötulemused on sel ajal kahtlemata kehvemad."

Agne Narusk

Tervisepäevade eest raha ei saa

Kunagised viis osaliselt tasustatud tervisepäeva aastas on tänaseks kahanenud kolmele tasuta päevale, selgitas keskhaigekassa jurist-nõu-nik Endla Tempel.

Kui varem oli töötajal võimalik aasta jooksul kasutada viit nn tervisepäeva, millest osa oli 80 protsendi ulatuses tasustatud, siis alates sellest aastast on tervisepäevi ette nähtud ainult kolm ning nende eest raha ei maksta. Juristi sõnul ei pea kõiki kolme haigusepäeva ühekorraga välja võtma, neid võib kasutada vastavalt vajadusele ja enesetundele. Millal tervisepäevade välja-võtmisest tööandjale teatada, on iga ettevõtte juhtkonna otsustada, ütles Tempel. "Inimene jääb haigeks ootamatult, ei saa nõuda, et ta ette teataks, millal kavatseb tervisepäevi kasutada," lootis ta tööandjate mõistlikkusele.

Agne Narusk