Töövihikute hind peab muu eluga sammu
“Natukene kallis ikka on, aga oleks mitu last, oleks raskem,” ütles tallinlane Tiina Kallas, kellel kulus lapse töövihikutele sel õppeaastal üle 600 krooni. Kooli kiituseks sõnas ta, et pool rahast koguti vanematelt juba kevadel ning nii on kergem suurt summat maksta. Eelmisel aastal maksid töövihikud umbes sada krooni vähem.
Tallinna 32. keskkooli raamatukoguhoidja Riina Maasalu tõi näiteks, et kõige rohkem on nende koolis vaja komplekti töövihikute eest maksta 446 krooni, keskmine summa tuleb umbes 300 krooni.
“Hinda kergitab üldine elukalliduse tõus ja see, et autorid on muutunud teadlikumaks ja küsivad rohkem tasu,” selgitas kirjastuse Avita juhatuse liige Marko Usler. “Lisaks mõjutab hinda õpilaste arvu kahanemine, sest mida väiksem tiraa, seda kallim hind.”
Avita kirjastuse 7. klassi põhiainete töövihikute komplekt läheb Usleri sõnul maksma 260 krooni. Hinda kergitavad just võõrkeelte õpikud ja töövihikud, sest enamasti on need sisse toodud. Sel aastal lisandus töövihikute hinnale Euroopa Liidu 5% käibemaksu, muidu on töövihikute hindade tõus olnud Usleri sõnul 3–5 protsenti aastas.
Trükkida odavamale paberile
Õpikute ja töövihikute turust ligi poole haaranud kirjastuse Koolibri reklaamijuht Maire Tänna ütles, et töövihikute tegemisel määravad hinna põhiliselt paber ja trükk ning tiraaĻi suurus. “Kui kallineb paber, trükiteenus, bensiin, tõusevad veidi ka töövihikute hinnad.” Tänna sõnul ei ole kirjastus töövihikute ostmist kellelegi kohustuslikuks teinud. “Vanemad peavad välja ostma need, mille kool on tellinud.”
Jakob Westholmi gümnaasiumi raamatukoguhoidja Tiiu Sultsenberg ütles, et kuna töövihikud on kallid, siis nende koolis valitakse vaid sellised töövihikud ja lisamaterjalid, mida on tõesti väga vaja. “Oleme hankinud osa lisamaterjale ka klassi peale ühe või siis kahe peale ühe. Kõige kallimad on võõrkeelte õpikud ja töövihikud, mida tuleb välismaalt tellida,” rääkis Sultsenberg.
“Teooria saab raamatust ja praktika tuleb töövihikutest,” ütles TPÜ õppejõud ja õpikute ning töövihikute autor Katrin Aava, kes peab töövihikuid oluliseks õppevahendiks. Töövihikute alternatiiviks pakkus Aava, et õpetajad valmistaksid ise ülesanded ette. Õpilased võivad aga lünkade täitmise asemel kõik käsitsi üles kirjutada.
Riina Maasalu 32. keskkoolist kahtles töövihikute suures vajaduses ja kahtlustas nende ülekasutamist. “Olen ise tunde andnud ja minu arvates on töövihikute liigne kasutamine teinud juba karuteene, sest lapsed oskavad vaid lünki täita ning puudub näiteks oskus teksti luua.” Maasalu pakkus, et odavama hinna saavutamiseks võiks töövihiku trükkida odavamale (viletsamale) paberile, sest laps viskab vihiku aasta pärast ära. Praegu peab Maasalu töövihikute tegemist kirjastustele lapsevanemate kulul tulusaks äriks.
Väikese kirjastuse Künnimees omanik Martin Ehala teeb eesti keele ja kirjanduse töövihikuid, mis alates 1997. aastast on maksnud sama palju. Nüüd lisandus 5% käibemaksu. Ehala hoiab hindu 20 krooni lähedal, kasutades lihtsamat paberit ning vähem värvi. “Olen kuulnud, et gümnaasiumiõpilastele meeldib, et neid saab rulli keerata ja tasku pista,” ütles ta.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Janar Holm möönis, et riik peaks hakkama tegelema töövihikute hinnatõusu küsimusega, aga ei osanud öelda kuidas, sest Euroopa Liidus ei reguleeri riik vihikute hinda. “Töövihik pole kohustuslik, aga toetab õppeprotsessi,” ütles Holm. “Viimased 10 aastat on hinna paika pannud vabaturu konkurents, õppematerjalide osas on mitu pakkujat.”
Õppevahendid
100 miljonit krooni käivet
Õpikute ja töövihikute turust u 50% kuulub Koolibri kirjastusele.
Töövihikute käive eelmisel aastal oli 12,8 miljonit krooni.
Kogu õpikute ja töövihikute turu käivet hinnatakse umbes 100 miljoni kroonini.
Ka väikese kirjastuse omanik Martin Ehala märkis, et töövihikute tegemine on üsna tasuv ning tasus ära ka siis, kui neid vähem osteti.
Töövihikute hinnad
7. klassi töövihikute hulgihinnad www.koolibri.ee leheküljelt. Hindadele lisandub 5% käibemaksu.
Kirjandus – 34 krooni
Emakeel – 20 krooni
Inglise keele I osa – 40 krooni
Inglise keele II osa – 40 krooni
Saksa keel – 40 krooni
Vene keel – 24 krooni
Vene keel – 45 krooni
Matemaatika – 25 krooni
Loodusõpetus – 30 krooni
Geograafia I osa – 21 krooni
Geograafia II osa – 21 krooni
Muusika – 28 krooni
Kokku: 368 krooni + 5% = 386.40 krooni