Tõravere näitab Universumi

Tartu observatoorium istutas planeetide auks elupuud

Möödunud aasta kevadtalvel säranud Hale-Boppi komeet polnud mitte ainult eredamaid nähtusi meie taevas, vaid vallandas ka Eesti elanike astronoomiahuvi. Tõraveres asuv Tartu observatoorium sai sellest impulsi, et endale täheteaduse populariseerimiseks väljapanek asutada. Stellaariumis näidatakse Miri seadet

Poolteisemeetrise teleskoobi teisel korrusel on stellaariumi nime kandva ukse taga välja pandud eksponaate, mis selgitavad, kuidas meie Universum toimib. “Saime aru, et inimestel hakkab uuesti olema aega ja huvi maailma ehituse ja seda uuriva teaduse vastu,” ütleb täheteadlane Indrek Kolka, kes ise on üks vabatahtlikke ekskursioonijuhte. Hale-Boppi komeedi laineharjal hakati tegema täiendavat astronoomiapropagandat ning aasta jooksul on Tõravere teaduskeskust külastanud kuus tuhat inimest. Põhihulk neist on koolilapsed, kuid sisse põikab igasugust rahvast.

Päikese, Maa ja Kuu maketi peal saab selgitada, kuidas tekivad päikese- ja kuuvarjutused ning miks Maal esinevad aastaajad.

Üks huvipakkuvamaid eksponaate on koopia mõõteriistast, mis praegugi Vene jaama Miri peal alles on ja konserveerituna ümber Maa tiirleb. See on tele-radiomeeter, millega mõõdeti Maa atmosfääri heledust, kui Tõravere teadlastel veel Vene kosmonautidega koostöö oli.

Väljapanekute seas on ka tükk 51 aasta eest Sihhote-Alinisse langenud raudmeteoriidist, mille keegi on ühest kohast näitlikustamise tarbeks säravaks kriipinud. Tõravere mehed pole unustanud ka teaduse ajalugu. Nüüdsete personaalarvutitega harjunud huvilised saavad näha 1960. aastate arvutustehnika tippsõna, arvutit EC-1010, mis võtab paraja toa jagu ruumi.

Stellaariumis kavatsetakse hakata näitama ka videoseansse. Koolides esinevad Tõravere teadlased praegugi slaidiprogrammidega. Haridusministeeriumi kaudu on pakutud täiendusvõimalusi füüsikaõpetajatele. “Et tulla meie väljapanekut vaatama, peab ette helistama, siiani pole me kedagi tagasi lükanud,” ütleb Indrek Kolka. Inimesed, kes seda paika külastavad, tunnevad tema sõnul tõsist huvi, millega meie teadlased tegelevad. Huvi ei tunta ainult Eestis, külastajaid on olnud kaugemaltki. Pole ka ime, sest siin saab näha Põhjamaade suurimat, poolteisemeetrise peegliga teleskoopi.

Pluuto nimega kuusepuu

Sellel teleskoobil on plaanis hakata vaatlema nõrgemate kaksiktähtede spektreid, mida võimaldab uus saadav pisema sisemise müraga kaamera. Ilm Tõraveres lubab teleskoobiga tähti uurida 80 ööd aastas. Maailmas on käivitatud projekt, mille käigus NASA lennutab orbiidile satelliidi, mis hakkab otsima kaugeid ja suhteliselt haruldasi kaksiktähti, mis hukkudes hiiglasliku energiaga gammakiirgust purskavad. Kui satelliit avastab sellise purske, mida esineb tavaliselt kord ööpäevas, antakse sellest kähku teada observatooriumidele. Sealt suunatakse teleskoobid kohe õigesse paika ja mõõdetakse järelhelendust. “Meie saaksime sellele teatele reageerida kord nädalas,” selgitab Kolka.

Tõravere tähetorni ümbritsev park on sügisel imeilus. Mullu istutati siia, peateleskoobi juurde viiva tee äärde, iga Päikesesüsteemi planeedi auks elupuu. Puude kaugus naabritest vastab suhteliselt planeetide omavahelisele kaugusele. Omapärane allee lõppeb suure kuusega, mis tähistab Päikeseplaneetide kõige kaugemat liiget Pluutot. Pluuto ringleb omapäi, olles kord Päikesele lähemal, kord kaugemal. Ka teda tähistav kuusepuu sirutab oma latva tuule taktis sinna, kuhu vahel harva satub temale nime andnud taevakeha.