Tore Cafe Peterson Nappi galerii esikus
Kohvikust pääseb muuseas otse galeriiruumidesse ja vastupidi. Uue heleda sisekujunduse saanud kohvik avab uksed äripäeviti varakult, juba kell kaheksa hommikul ning sulgeb alles kell üksteist õhtul. Nädalavahetusel lüüakse uksed valla pisut hiljem, kell kümme. Pakutakse eraldi hommikusöögimenüüd.
Sisekujundus on meeldivalt vaoshoitud ja ilmselt ei ole kõik viimseni veel paika loksunud, kuid erilist rõhku on sisustuses pööratud detailidele. Enesetundele mõjuvad hästi disainiklassikasse kuuluvad “sipelgatoolid”, puidust tasapinnad ja väike raamaturiiuliga kummut nurgas. Lilleseaded laudadel ja söögikohas üsna “ebatüüpiline” jazzmuusika samuti. Kohvik on meeldivalt puhas.
Hindu vaadates tekitas paugupealt positiivseid assotsiatsioone see, et menüü koostajad ei ole läinud traditsioonilist “pihv-kotlet-kanakoib-kartul-riis-salat” teed, vaid pakuvad üsna mõistliku hinnaga näiteks nuudleid mereandide kastmega (45.-) ja kana-juustukastmega (45.-). Viimane toit oli kella veerand viieks pärastlõunal küll juba läbi müüdud, ent selle võib sissetöötamisperioodi arvele kirjutada.
Lasanjeportsjon (45.-) tegi kõhu hirmsasti täis. Menüüs leidub salateid ja põneva nimega suppe, mis üleüldise trendi – paari suutäie järel maohappesuse tasakaalust välja viiva seljanka taustal – küllap näljase järgminegi kord sööma meelitavad. Suppide hind on tagasihoidlikult 15 krooni.
Kui Cafe Peterson võtab vaevaks tasapisi täiustuda, võib sõnada, et Tallinna veel üks tõeliselt eeskujulik kohvik juurde on tekkinud. Kui aga mitte, siis... hmm, ega tal praeguselgi kujul viga ole. Peaasi, et kvaliteet ei langeks ja hinnad ei tõuseks.
