Tõukoerte kasvatajad imetlevad oma lemmikute oskusi

Inglise hurta kasvatav loomaarsti assistent Piret Koor nägi lemmikuks muutunud tõugu esimest korda ühel Riia koertenäitusel. "Lihtsalt hakkas meeldima. Oma koera ostsin Soomest nagu põrsa kotis ja pole kasvatajaga isegi kohtunud," räägib ta.

Väike "põrsas" on tegelikult kahe ja pooleaastane pruun sihvakas preili hüüdnimega Monsa, Eesti ja Ukraina tshempion ning Läti ja Leedu juunioride võitja 1999. Sõbralik perekoer on täielikult oma tõuomaduste vääriline. Toas rahulik ja leebe, metsas tõeline jooksukoer, kes võib kihutada ka 80-kilomeetrise tunnikiirusega. "Egiptuses kasutati selliseid koeri metssigade ja kaljukitsede jahil. Samasugused hurdad on ka hauakambrite joonistel," räägib Piret.

Nii sageli kui võimalik viib omanik oma hurda ja kolm saksa lambakoera metsa jooksma ning jalutab nendega vähemalt kaks tundi päevas. "Inimesed kujutavad ette, et mõnda tõugu ei saa koolitada. Tegelikult saab õpetada kõiki ja põhjus on tavaliselt ütleja enda viitsimatuses," ütleb Piret.

Kui kallilt ostetud koeral on välimust, soovitab Piret kindlasti näitustel käia. "Miks peaks ilusat koera peitma?" ei näe näitustel käimist oma hobiks pidav Piret looma varjamisel mõtet. Tema hurt oli oma liigist Eestis esimene, hiljem on riiki toodud veel paar-kolm kutsikat.

Märulifilmi kangelane

Loomaarsti assistent Katrin Auser valis oma perre viiendaks koeraks austraalia karjakoera. Punakat karva jässakas loom meenutab esmapilgul natuke paksuks söönud siledakarvalist krantsi, ehkki varjab endas tegelikult kümne koera rammu.

"Ega mina oma tõukoeraga eputada saagi, kõik peavad teda krantsiks ja tunnevad mulle kaasa, et nii kalli raha eest sellise koera ostsin," naerab Katrin. Muumitrolliks kutsutav punane Eattlefarms Red Regazzi (2) on nüüdseks toonud juba ka esimesed pojad – ühe punase ja kuus sinist. Üks lastest, neljakuune sinist karva Inglisilm Pompadour Blue on reedel emmel külas ja ootab autoga metsa sõidutamist.

"Juhtusin nägema Mel Gibsonit oma koeraga, "Madmaxi" filmis nägin ka, kuidas see koer liigub, ja ta hakkas mind väga huvitama," meenutab Katrin internetist info otsimise algust.

Selgus, et austraalia karjakoera teatakse terves Euroopas väga vähe. Metsikuid lehmi karjas koos hoidma õpetatud jõuline koer on levinud peamiselt Ameerikas, Kanadas ja Austraalias. Katrini 4500 marga eest Soomest ostetud neljakuune kutsikas vajaski tõsist ümberkasvatamist, sest lõi hambad kõrri ka kõigile teistele koertele. Nüüd saavad Katrini kolm lõuna-vene lambakoera ja kaks bullterjerit karjakoeraga suurepäraselt läbi.

Oma kolmest erinevast tõust ei soovitaks Katrin päris algajale koerapidajale siiski ühtegi, sest kogemata valesti kasvatades võivad tulemuseks olla agressiivsed või isegi eluohtlikud loomad. "Võib-olla retriiver on selline hea perekoer ja padjakoeraks sobib kääbuspuudel," leiab ta.

Pontsakas tiigrilaps

Elektriinsener Enno Meiusi rohelises Mähe kodus kasvab üheksa tiibeti mastifit. Topeltsilmadega kutsikad vudivad terrassile puistatud kruusal, nii et tolmab. Külastuse ajaks aeda kinni pandud ema Jonne (3,5) haugub ähvardavalt.

Enno kavatseb kutsikad 6000-7000 krooniga maha müüa, ehkki TV-oksjonil on tiibeti mastifi hinnaks kujunenud 12 000 krooni. Hind on odavam sellepärast, et Jonne pole nii palju näitustel käinud.

"Enne pidasin ma saksa lambakoera, aga ta oli ebastabiilse närvikavaga ja määris tervitades alati riideid. Kui Mähele kolisin, oli mul jälle vaja head valvekoera, kellega ei peaks pidevalt väljas käima ja kes ei vajaks dressuuri," põhjendab Enno.

Algajal tiibeti mastifi pidajal soovitab Enno omada aeda ja kõrget metalltara, sest madalast aiast hüppaks koer lihtsalt üle. "Räägitakse, et tiibeti mastif on koera ja tiigri hübriid. Tiibetis peeti teda uksekellana ja oma tagavarasilmadega võis ta näha ka magades," kiidab Enno.

Lambakoerad juhivad lemmikute edetabelit

Eestis enam levinud tõugude edetabelit juhivad saksa lambakoer ja rotveiler, dobermanni ja bokseri kannul on viiendale kohale üllatuslikult tõusnud ameerika kokkerspanjel.

Eesti Kennelliidu sekretäri Maire Monese sõnul on krässuskarvalise kokkerspanjeli menu põhjuseks inimeste huvi väikest kasvu koerte vastu. "See on viimasel ajal lausa trend ja eks väikest kasvu koerad siis teevad ka kutsikaid," ütles Mones.

Ehkki puhastverd saksa lambakoeri on kennelliidus registreeritud endiselt kõige enam, on uue põlvkonna koerakasvatajad valinud endale mõne haruldasema tõu. "Inimene saab ju aru, et ESS kaitseb maja paremini kui ükskõik milline koer," nentis Mones.

Eestis vähe levinud koeratõugudest huvituvate inimeste teadlikkus on kolme aastaga märgatavalt kasvanud ning kennelliidult küsitakse juba väga keerulisi pisiasju. "Küsimine on oluline, et inimesed ei läheks kogemata välise hiilguse ohvriks ega valiks koera, kelle kasvatamine käib üle jõu," ütles Mones.

Kuigi loomaarstide kinnitusel on aretatud koertel nõrgem tervis, käib mõne tõuga Eestis kaasas ka põhjendamatu hirm. Kardetakse, et lühikese püstise karvaga voldiline sharpei on väga haige ja tshau-tshau kannatab karva-probleemide all. "Rippuvate laugudega koerte puhul peetakse silmapõletikku lausa loomulikuks ja ollakse isegi üllatunud, kui öelda, et see nii olema ei pea," tõdes kennelliidu sekretär.

Vähe levinud tõugude puhul piisab juba paarist haigest kutsikast, et tõu maine langeks. Kallite koerte puhul on kahekordne löök, kui koer osutub sünnipäraselt suhkruhaigeks või vaevab teda ajuti epilepsia. Sarnaselt inimestega kannatavad allergia all üha sagedamini ka koerad. Praegu levib ka nakkuslik kennelköha – koeral on nohu, ta köhib ja silmad jooksevad vett.

Tänavu peetakse koertenäitus võitja 2000 tiitlile 3. ja 4. juunil Tallinna lauluväljakul. Kokku võistleb seal 1200 koera. Ühte näitusel osaleda plaaninud prantsuse peret tabasid juba õnnetused. Njuufade näitusest oma kolme koeraga osa võtta kavatsenud peremehe tõmbas koer nii pikali, et mees murdis puusaluu. Veidi hiljem sõideti naise autole tagant sisse ja nad otsustasid Eestist enne näitust lahkuda.

Piret Peensoo