Toyota uuenenud kastiautole seab piire vaid diisel
Eesti ostetuim automark Toyota uuendas oma mudelivaliku kõi-ge töisemat autot Hilux. Maailmas on see kastiga maastur ehk pikap populaarse Corolla järel läbimüügilt teine Toyota. Hiluxiga pole Toyotal Eestis seni samahästi läinud. Tänavu, kui ka aasta varem, on Fordi ja Mazda sõsarmudelid ning Nissani ja Mitsubishi pikap olnud märksa edukamad.
Konkurents ei anna ka nüüd armu. Hiluxist veidi varem jõudis müügile Nissani uus mudel Navara ning aasta lõpus on oodata Mitsubishi uut L200. Seega kolm jaapani pikapi üritavad peaaegu üheaegselt maailma vallutada. Sihiks eelkõige USA turg, kus kastiga maasturid on konkurentsitult enimostetud autod. Seal täidavad need peale töövahendi ka vabaajasõiduki rolli. Eestis soetatakse neid eelkõige ikkagi tööautona. Siht-grupp on metsa-põllu- ja jahimehed ning ehitajad.
Mõeldud vabaajasõidukiks
Uus Hilux on olemuselt ja mugavuselt senisest rohkem vaba-ajasõiduk. Seda keelt räägib nii välimus kui ka mõõtmete märgatav kasv – ameeriklaste unistus. Pikkust lisandus koguni 34 cm ja seda peamiselt teljevahe suurenemise teel. Tulemus on senisest avaram kabiin. Kahe istmereaga neljaukseline Hilux Double Cab ei erine enam kuigivõrd peremaasturist. Lihtsustatult öeldes on pagasiruumi asemel kast. Sõltuvalt kabiini suurusest (kas kaks või neli ust), on veokasti pikkus 1520-2315 mm ehk veidi rohkem kui uuel Nissanil. Tööauto jaoks eriti oluline näitaja nagu kandevõime, on samuti uuenduse käigus suurenenud sõltuvalt versioonist 15-30%, jäädes vahemikku 885-1255 kg. Ka selles osas ületab Hilux Navarat.
Juhi töökeskkond ja salongimugavus vastab igati tavalise maasturi standarditele. Kui norida, siis roolisammas võiks olla pikisuunas seatav, kaardilugemislamp paikneb juhi ja kõrval-istuja selja taga lae keskel ning tagumine istmepadi asetseb liialt madalal. Samas on istmepadjad senisest pikemad ning Hilux Double Cab tagaistet saab pakkide mahutamiseks kokku voltida.
Tehas nägi vaeva ka sõiduki muutmisel maanteesõidukõlbulikumaks. Kuid ka väike veoauto on ikkagi veoauto. Nii nagu peamised konkurendid, on ka Hilux ehitatud raamile ning varustatud lehtvedrudega. Paratamatult kaasneb sellega õõtsumine.
Toyota saab aga kiidelda oma klassi väikseima pöörderaadiusega. Metsaraiesmikud ja põllumaad ei ole Hiluxi jaoks mingi takistus. Aeglustiga varustatud nelikvedu teeb töö korralikult. Kuid ka üksnes tagaveoline versioon on valikus olemas. Kliirens jääb konkurentidele veidi alla (212 mm).
Ainus tõsine miinus on nõrguke diiselmootor, mis ei taha auto uue olemusega kuigi hästi sobida. 2,5liitrine diiselmootor D-4D arendab võimsust 102 hobujõudu ning pakub momenti 260 Nm (kaherattaveolisel versioonil 200 Nm). Tööauto jaoks sellest isegi piisaks, kuid vabaajasõiduki jaoks on sellest selgelt vähe.
Ainuüksi möödasõidud kujunevad närvesöövalt pikaks. Näiteks Nissani sama litraaiga diiselmootor pakub 72 hobujõudu rohkem võimsust ning moment on 143 Nm suurem. Paremate näitajatega on ka uue Mitsubishi L200 jõuallikas. Toyota positsioon peaks ka selles osas järgmisel aastal paranema, sest valikusse lisandub uus 2,5liitrine vahejahutiga diiselmootor. Vabaajasõiduki tarbija vajaks lisaks ka automaatkäigukasti.
