Traktorite täpset arvu on raske kindlaks teha, sest Valgevene transpordiministeerium on need andmed salastanud. Samas pole minigi saladus see, et "Belaruside" arvukuse põhjuseks on Minski Traktoritehas, mis toodab ligemale 30 000 traktorit aastas. Veel tosin aastat tagasi veeres neid tehase väravatest toonase NSV Liidu tarbeks välja kolm korda rohkem.

Suurem osa Minski Traktoritehase aastasest toodangust – ligemale kolmandik – läheb ka nüüd Venemaale, peamiselt bartertehingute katteks. Umbes kaheksa tuhat traktorit eksporditakse, riik ostab kokku teist sama palju. Ülejäänud traktorid lähevad riikliku fondi vahendusel Valgevene põllumajandusele.

Paraku tähendavad riiklikult reguleeritud põllumajandustoodete hinnad seda, et Valgevene kollektiivmajanditel napib raha traktorikütuse ostmiseks, seda isegi subsideeritud kütusehindade juures. Sestap eelistatakse talviti jõumasinatele hobuseid.

Kuna enamus Minski Traktoritehase toodangust läheb ühel või teisel moel riigile, siis pole ettevõtte juhtkonnal põhjust muretseda traktorite turustamise pärast. Tõsi, riik tasub masinate eest Valgevene rublades, mis on viimase kahe aasta jooksul kaotanud kolmandiku oma väärtusest. Seetõttu napib tehasel raha ning üsna sageli tootmine peatatakse ja töölised lastakse nädalaks koju sundpuhkusele.

Minski Traktoritehase käigushoidmine on strateegilise tähtsusega. Esiteks tasutakse nii riigi energiatarbimise eest. Venemaalt saadakse vastutasuks traktoritele ja muudele tarbekaupadele naftatooteid, peamiselt kütteõli.

Teiseks annab tehas tööd kahekümnele tuhandele inimesele. Kuna tootmise vähenemisest hoolimata pole ühtegi töökohta kaotatud on tehase juhtkond sunnitud võtma riigilt pidevalt laenu, et maksta välja töötasusid.

Tänini kellegi V. I. Lenini nime kandev Minski Traktoritehas on omasuguste seas suurim, seetõttu on üsnagi tõenäoline, et Venemaa ja Valgevene liidu teostumise korral jätkab ettevõte tegutsemist.