Trammist-bussist saab sõitja nii parasiite kui ka viiruseid
Eesti kunstiakadeemia bussipeatuses ootavad inimesed Mustamäele sõitvat ekspress-
bussi. Teiste hulgas paistab silma kõhetu, räbalatesse mattunud eakam naine, kes sisustab ooteaega prügikastis sorimisega – seda muidugi palja käega. Järgmiseks haaravad needsamad prügi sees sobranud sõrmed kinni bussi käetoest. Nüüd sätib uriinist, kehamahladest ja vängetest haisudest läbiimbunud eluheidik end istuma ning sätib oma prügist pungil kotid kõrvalistmele. Kui ta bussist lahkub, istub tema kohale noorepoolne naine väikese lapsega. Põnn ei malda paigal istuda. Ta otsib endale niheledes tegevust ja haarab kätega samast käetoest, mille külge veidi aega tagasi klammerdus asotsiaal. Ema ei pane tähelegi, et korraks surub laps oma väikese suu ka vastu käetuge ja lutsutab seda põgusalt.
Kes on pidanud Tallinna ühissõidukeis viibima, on paratamatult kokku puutunud ka muidu eeskujulike linnakodanikega, kes pole mallanud tõbistena haigevoodisse jääda. Juba lasteaias õpetatakse, et aevastades ja köhides tuleb käsi suu ette panna, kuid see on vale. Köhima ja aevastama peab hoopiski varrukasse või siis taskurätti. Tatise käega võetakse kinni ju käetoest, aevastades levivad aga imeväikesed piisakesed lähedal seisjateni.
Paras õudusunenägu
Korralikud õudusunenäod manab terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar silme ette siis, kui ta loetleb nende haiguste nimed, mille pahaaimamatud sõitjad võivad tasuta sõidu lisaboonusena koju kaasa viia. „Ühistranspordis levivad eeskätt/tavapäraselt piisknakkuste ja soolenakkuste tekitajad; harvem/haruldasem – nahahaiguste tekitajad (näiteks sügelised), naha seenhaiguste tekitajad ning parasiidid, nagu täid, lutikad, kirbud,” nimetab Kutsar. Ta lisab, et parasiidid ja haigusttekitavate seente niidid ning eosed levivad peamiselt istmekatete kaudu.
Kergesti levivateks piisknakkusteks on gripp ja muud ülemiste hingamisteede viirushaigused (paragripp, adenoviirusnakkus, RS-viirusnakkus, rinoviirusnakkus, inimese metapneumoviirusnakkus), kopsuklamüüdiad, mükoplasmad. „Ei ole välistatud, et ühissõidukis võib reisija nakatuda ka tuberkuloosi, sest Eestis on see haigus levinud,” hoiatab Kutsar. Samuti ei tasuks unustada, et tavapärased piisknakkuste tekitajad levivad ruumi või ühissõidukite õhus 1–1,5 m kaugusele. Lisaks sellele võib haige inimene saastata/määrida ühissõiduki pindu (käepidemeid jm) oma rögas või ninaeritises olevate tekitajatega.
Nagu eeltoodust oleks veel vähe, peavad ühissõidukite kasutajad arvestama, et enamiku Tallinna ühistranspordivahendite hügieeni tase on mitterahuldav, st madal puhtuse tase loob tingimused haigustekitajate levikuks. Kutsari sõnul on madal puhtuse tase ka subjektiivselt tajutav: kleepuvad hoidepinnad, määrdunud istmekatted, kuival aastaajal tolmukihiga kaetud põrandad jne.
Kui piisknakkusest õnnestub pääseda, siis soolenakkused on juba ründevalmis. „Kergesti levivateks soolenakkusteks on kõhulahtisusega kulgevad nakkushaigused, näiteks Eestis levinud noroviirusnakkus, rotaviirusnakkus, kolibakternakkus, kampülobakternakkus, salmonelloos,” loetleb Kutsar. Toidumürgituste tekitajaid kantakse samuti kätega käsipuudele, pinkidele või seljatugedele, mida sõit-ja ühissõidukis katsub.
Kui kõhulahtisust põdev haige pole pärast tualetis käimist korralikult käsi pesnud ja seejärel näiteks arsti juurde sõitmiseks ühissõidukit kasutab, saastab ta tõenäoliselt kätega kokkupuutuvaid pindu. Ühissõidukeid kasutavadki enamasti haiged inimesed (sageli on nad selleks ka sunnitud, sest perearst näiteks gripihaigele kodukülastust ei tee), kes ei hooli või ei tea haigele vajalikest ohutusmeetmetest ja köhivad, aevastavad, nohutavad ilma kaitseta.
Kuna ühissõidukites on tingimused nakkushaiguste tekitajate levimiseks seetõttu, et linna busse-trolle-tramme kasutab suur hulk inimesi, on ka sõitjate nakatumisvõimalus suur. Seda suurendab asjaolu, et ühissõidukites viibivad inimesed üksteisele väga lähedal ja piisavalt kaua selleks, et nakatuda. Nii tundubki, et trammi, bussi või trolli astudes kirjutab sõitja alla oma valmisolekule haigestuda. Sestap tulekski end lasta vaktsineerida.
PS. Loo trükkimineku ajaks ei olnud Tallinna transpordiamet andnud kommentaari teemal, kuidas ja kas linn kavatseb hügieeni ühissõidukites parandada.
-Kasuta ühissõidukeid sügistalvisel nakkushaiguste leviku perioodil võimalikult vähe; võimaluse korral ära võta ühissõidukisse imikuid ega väikelapsi.
-Ühissõidukite haldajad peavad tagama sõidukites kultuurmaailmale omase puhtuse.
-Kui vähegi võimalik, ära kasuta/puutu kokku sõiduki saastunud pindadega (kuigi sõiduohutuse aspektist on see vajalik).
-Ära istu määrdunud istmetele.
-Ülemiste hingamisteede nakkuse kahtlusega ja kõhulahtisusega haige võib ühissõidukis kaassõitjaid nakatada.
-Asotsiaalid toovad ühissõidukisse parasiite, kes levivad istmete ja külgseinte kaudu.
-Pärast ühissõiduki kasutamist koju jõudes olgu esimene tegevus käte pesemine, oma riiete ülekontrollimine või kloppimine juhul, kui olete viibinud määrdunud inimese kõrval, istunud kahtlaselt määrdunud istmel või katsunud paljaste kätega pindu.
Allikas: Kuulo Kutsar
