Tuhandejalgne võtab silmanägemise ning armastab mädanenud toitu
Oma musta värvi torujat vihmaussi meenutava kodulooma jalgu Reet üle lugenud ei ole. Looma keha koosneb paneelikestest, mida nimetatakse segmentideks. Igal paneelil on kaks paari jalgu ning Reeda tuhandejalgne on juba ligi 18 cm pikk.
Leidub ka kannatlikke loomapidajaid, kes selle tegevuse ette võtavad – nimelt ei ole jalgade arv kunagi täpselt tuhat. Samuti jõuab arvukaid jalapaare omav loom oma elu jooksul nii mitmestki jalast ilma jääda. Loomulik kadu.
Tuhandejalgne pesitseb Reeda riiulis mulda täis plastikkarbis, kuhu hoolitsev omanik aeg-ajalt mõne õunaviilu soetab. Nimetu lemmik ei lepi värske kraamiga – toit on söögikõlbulik alles siis, kui karbist hakkab tuppa levima looma jaoks meeldiv mädalehk.
Looduses kohates ei tasu teda lähemalt uurima minna – kui looma ärritada, on tal relvaks võtta mürgine vedelik, mis karistab tülinorijat ning võtab temalt silmanägemise. Kodustatud loom on õnneks harjunud pideva füüsilise tähelepanuga ning ei asu nõnda kiirelt kaitsepositsioonile. Liigsest hellusest tasub siiski hoiduda.
Mis ajendab loomasõpra tuhandejalgset soetama? Juba lapsepõlves armastas loodusehuviline Reet metsast kummalisi loomakesi jälgida. Julge plikana õnnestus tal isegi nastikule pai teha, et näidata kui ohutu ta on. Tuleb vaid ise sõbralik olla.
Nüüd on tema kodu nagu miniloomaaed: gekod, ussid ning muud putukad-mutukad on leidnud oma kodu Reeda korteris. “Kui ma oma majja kolin, siis avan isikliku loomaaia,” lubab isevärki huvidega naine.
“Tuhandejalgne on mugava inimese koduloom.” Ei ole vaja jalutamas käia ning tähelepanust ei hooli ta ka. Samas on põnev jälgida looma kiiret arvukatel jalgadel vudimist. Pingelisematel aegadel täidab tuhandejalgne stressimaandaja funktsiooni: “Kui ta käe peal kõnnib, oleks tunne nagu
tuhat kärbest jalutaks üle käeselja.”
