Üha varem algav suguelu nihutab seksuaalhariduse alguse algkooli

 (2)

Üha varem algav suguelu nihutab seksuaalhariduse alguse algkooli
Urve Rukki

Tartu ülikooli arstitudengid on võtnud eesmärgiks viia esmased teadmised seksist noorteni juba enne teismeliseiga.

“Statistika järgi alustavad Eesti noored seksuaaleluga keskmiselt 16-aastaselt. Seega leidub neid, kes alustavad 17–18-aastaselt, aga on ka neid, kes alustavad varem,” rääkis Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi reproduktiivtervise töörühma esimees Hele Eesmaa. Üha varem algav seksuaalelu paneb proovile Eesti haridussüsteemi ning sunnib ka lapsevanemaid varakult rääkima suguhaigustest ja turvaseksist.

Üldjuhul loodavad lapsevanemad siiski, et kool valgustab lapsi vajalikel teemadel. Mõned Eesti koolid peavad aga ratsionaalseks, et seksist räägiks noortele noored inimesed. Nii ongi neli-viis Tartu ülikooli arstitudengit võtnud südameasjaks esineda seksuaalharidust puudutavate loengutega erinevates Põlva- ja Tartumaa koolides.

Arstiteadusüliõpilaste seltsi reproduktiivtervise töörühma liikme Kaisa Luhtmaa sõnul jõuavad noorte inimeste poolt antavad teadmised inimese anatoomiast, turvaseksist, hügieenist, aga ka suguhaigustest kooliõpilastele veidi paremini kohale kui näiteks terviseõpetuse või inimeseõpetuse tunnis antavad teadmised.

“Noored kuulavad meid huviga. Kuigi on õpilasi, kes arvavad, et nad teavad juba kõike, avastavad nad meid kuulates palju uusi asju,” lisas Luhtmaa. Reeglina teavad Eesti noored Luhtmaa ja Eesmaa hinnangul juba varakult meeste ja naiste erinevusi ehk anatoomilisi iseärasusi. Samas märgib Eesmaa, et õpilased ei tea anatoomiast absoluutselt midagi, et kus miski paikneb jne. “See on loomulikult selge, kes on poiss ja kes on tüdruk, kuid kus missugune organ paikneb, mis on selle funktsioon, ei teata.” Seega seksuaalkasvatuse tundides alustavad noored arstitudengid tavaliselt just anatoomiast.

Teatakse ka erinevaid kaitsevahendeid nagu kondoom ja teatakse ka mõningaid rasestumisvastaseid vahendeid, aga millal mida kasutada ja kuidas kasutada, vajab veel selgitamist.

Nii külastavadki neli-viis tulevast arsti erinevaid Lõuna-Eestis paiknevaid koole ja näitavad koolitunni vältel praktilisi abivahendeid kasutades kuidas turvavahendeid kasutada. “Meie proovime noortele rääkida ka tunnetest ja armastusest. Koolis töötavad õpetajad püüavad hakkama saada hügieeni ja murdeea teemadega. Tunnete ja armastuse teema jäävad tagaplaanile”.

Tunnetest ja seksist käivad noored arstitudengid reeglina rääkimas kuuenda kuni üheksanda klassi õpilastele, kuid on juhtunud, et harida tuleb ka viiendate klasside õpilasi. Tulevikus ei saa välistada, et sellest “vana inimeste asjast” peaks rääkima juba algkoolis.

“Päris ühesugust juttu viienda ja üheksanda klassi õpilastele rääkida ei saa. Kui viienda klassi õpilastele tuleb anatoomiast rääkida, siis üheksandad klassid teavad paremini kaitsevahenditest, kuid neile jääb mõnikord selgusetuks, kuidas täpselt vahendit kasutada,” selgitasid Eesmaa ja Luhtmaa. Oluline osa vestlusest noortega kulub ka erinevate müütide murdmisele.

Arstiteadusüliõpilaste Seltsi reproduktiivtervise töörühma eestvedamisel korraldatavate loengute üks peamine eesmärk on teadvustada noori ka HIV-i ja AIDS-i ohust. Kuid HIV-i ja AIDS-i teemadel ei räägi Luhtmaa ja Eesmaa vaid kooliõpilastele. Juba mitmendat aastat plaanivad Arstiteadusüliõpilaste seltsi aktivistid ülemaailmsel AIDS-i vastu võitlemise päeval korralda teavituskampaania Tartu tänavatel. Sel aastal jagatakse infomaterjale ja kondoome Tartus Edeni kaubanduskeskuses.

Kuna aeg-ajalt tuleb ka tudengitele ulaeluga kaasnevaid ohte meenutada, korraldab arstiteadusüliõpilaste selts üliõpilastele mõeldud kontserdi. 29. novembril toimub Genialistide klubis heategevuslik kontsert, kus esinevad Alias ja Nikns Suns.

“Tegelikult on noorte teadlikus seksuaaltervisest viimastel aastatel kasvanud. On väga palju häid internetilehekülgi ja noorte nõuandlaid ning neid külastatakse päris sageli, kuid meie eesmärgiks on siiski noori mõtlema panna ja siiani on see meil õnnestunud,” lisas Eesmaa.

 

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare