Uhtjärve nõiariik paneb uskuma, et nõiaelu on ikka kõige parem
Pisiriigi pindala on 42 hektarit ja elanike arv 5. Viie juures püsib aga elanikkond äärmiselt harva, sest suurema osa ajast on Nõiariik külalisi pungil täis. Uhtjärve lõbusad peod ja seiklusrikkad üritused on kahe tegutsemisaasta jooksul kogunud kuulsust nii, et kohti pannakse kinni isegi rohkem kui aastajagu ette.
Avarat puhkekompleksi Urvaste vallas peavad Aivo Värton ja Maria Vahtel, kes pole oma riiki rajades fantaasiaga koonerdanud ega end säästnud.
Nõiariik ON põnev, see tõdemus selgub juba turismitalu piiril, mis veenab, et tegu on ikka päris riigiga. Ilma “kontrollita” sellesse riiki sisse ei lasta. Kui oled igati ontlik külaline, annab miilitsavormis valvur Vuks sulle sisenemiseks loa ja avab värava. Piirikontroll on osa šõust, kuid sel on ka praktiline tähendus. Nii on tagatud Nõiariigi külalise privaatsus ja seda peavad firmad ning seltskonnad Värtoni sõnul väga oluliseks.
Kui aga värav on valla tehtud, võib seiklus alata – missugune just, sõltub sellest, kas tegu on lastega perede või firmade ja seltskondadega. Mõlema jaoks on tegevust ja uudistamist küllaga.
Lehmakoogid ja habemega naised
Selle eest, et keegi nõiariigis igavlema ei peaks, on asumi pealik ja peremees Aivo Värton hoolitsenud kõvasti ja tema nõidadest kaaskondlased ei lase rahval paigal olla. “Pakume palju aktiivset tegevust,” kinnitab Värton. Kõikvõimalikele liigutamist nõudvatele tegevustele on Nõiariigis tõesti rõhku pandud. Isegi siis, kui külalised tahavad niisama jalutada, ei pääse nad matkrajal mööda näiteks läbi puutüve pugemisest. Tegevuste loetelust ei puudu ka traditsioonilised kanuusõidud, vibulaskmised, pallimängud, kiiged, matkad, talvel tuubisõidud või jääkarussell.
Aga luuda visata igal pool ei saa – Uhtjärvel küll ja siin on isegi maailmameistrivõistlused maha peetud. Viskerekord – 37 meetrit – asub Andrus Värniku kontol.
Kompleksi tõmbenumbriks on nõiariigi peod, mida juhivad nõiad Uhti ja August, kus pakutakse Aivo venna kokk Anti küpsetatud rotisabu, nahkhiirekõrvu ja lehmakooki ning kus saab oma silmaga riietemängus näha, kuidas mehest “võlutakse” habemega naine. Uhti ja August püüavad rahvast hoos hoida, et need õhtu läbi jooma ei vajuks. Uhtjärve ehitised on nõiariigile kohased, ehitatud läbimõeldult ja neid kerkib üha juurde. Mäeveerul seisavad kanajalgadel tõelised Baaba-Jagaa onnikesed, kus külalised magada saavad. Kõige esimene parkla kõrval on seltskonna mõurapulli jaoks – kogemus on näidanud, et alati on seltskonnas mõni selline tüüp, kes elimineerimist vajab. Tema pannakse siis sinna magama.
Oma loodud talu hoitakse läbustajate eest
Esimene nõiariigi tare-tareke aga sündis niimoodi, et seinad ehitati metsatööst järele jäänud palgijuppidest. Ja et metsas vedeles küllaga ka haralisi kände, tõstis Aivo Värton maja nendele ja saigi kanajalgadel tare. Nii tegelikult nõiariik alguse saigi, tõdeb Aivo Värton ja lisab, et kuigi nad plaanisid esialgu teha pigem perekeskust – elavad nad ju ise sealsamas – on 80% nende külalistest grupid ja seltskonnad.
Kuigi pidu ja möll käib peaaegu iga nädala lõpul, püüab pererahvas töö- ja oma aega tasakaalustada. Iga päev ja ette teatamata nõiariiki ei pääse.
Ülisuuri gruppe, üle 150 inimese ka kindlasti vastu ei võeta, sest siis ei tule tegevuse organiseerimisest enam midagi välja. “Ei saa lolliks minna, et saame küll palju raha, aga kõik on pärast rikutud,” kinnitab Aivo Värton. Kindlasti ei saa Nõiariigis korraldada koolilõpupidusid ega sünnipäevi, kui seltskond on alla 25 aasta vana. Rahvas lihtsalt läheb käest ära, teab peremees ega võta mõttetut riski. Kurbi kogemusi teatakse paraku liiga palju rääkida.
Pidude korraldamise vahepeal tegeleb pererahvas aina oma riigi ehitamisega. Valmimas on loodusrada ja autokaravanide parkla. Aivo nikerdab ka parkla servale seksikat isanõida, vaatab, mis puu seest välja tuleb, sest loodus on oma joone puunõiale juba ilusti ette ära andnud.
Ja vahepeal on Nõiariigi peremehel vaja ka jalgrattasõitu harjutada, sest sõit üherattalisel on trikk, mida ta tahab kindlasti ära õppida.
