Emotsionaalsele ja loomingulisele natuurile pakub uisutamine rohkelt võimalusi: sõita edaspidi ja tagurpidi, kükkis või ühel jalal, teha kauneid jalatõsteid, temperamentseid pöördeid, hüppeid ja piruette, liigutada käsi või võtta sõbra käest kinni. Suurematel liuväljadel saadab uisutajaid meeleolukas muusika, mis lausa innustab helide rütmis kaasa liigutama.

Kui esimesed uisusammud on veel tegemata või tahaks oma oskusi parandada, pole alustada kunagi hilja. Uisutamine on mõnus meelelahutus, mis annab vaheldust pikkadele pimedatele talvepäevadele ja tõstab meeleolu, pakkudes mõnusat koormust ja energialaengut.

Jäähallides õpetavad abivalmis treenerid uisumaailma imelisi saladusi nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii algajatele kui ka harrastajatele. Rocca al Mare uisukoolis tegutseb eraldi täiskasvanud harrastusuisutajate rühm, kus õpitakse uisutamise põhialuseid ja lihtsamaid elemente.

„Kõigepealt alustame kukkumisest,” räägib uisutreener Jelena Abolina, kes tegeleb Premia jäähallis uisutamise algõpetusega. „Õpetame kukkumist ette, taha, külje peale. Katsume jääd – see on pehmem kui kivi. Õpime uiskudel kõndima ja õigesti tõukama.”

Kukkumise vältimiseks on soovitatav otsida tuge uisuväljaku piirdest või loota sõbra abistavale käele.

Uisud ennekõike

Uisutaja kõige tähtsam asi on uisud. Saapad peavad olema parajad, mugavad ja toetama jalga, uisuterad korralikult teritatud. Uisupoodidest saab odavamaid ilu- ja sportuiske juba 50 euroga, tippklassi võistlusuiskude hind võib küündida tuhande euroni.

Esimesteks katsetusteks on lihtsam uiske üürida. Ühe tunni hind on paar-kolm eurot. Nahast uisusaapad on kindlalt paremad. Uisutaja riided peavad olema soojad ja mugavad. Väljas uisutades tuleb hoiduda jalgade ja käte külmetamisest ning minna õigel ajal sooja. Al­ga­jatel on kukkumise tõttu oht end ära lüüa ja riided märjaks teha, mistõttu tuleks selga panna vettpidavad pealisriided ja alla pehmemast materjalist püksid.

Uisumatk on väga eriline asi, nagu matkauisudki. Need on pool meetrit pikad, kinnitatakse matkasaabaste alla ja sõitmisel kasutatakse keppe. Parim aeg uisumatkale minemiseks on Eestis siiski selleks korraks läbi.

Parimad kohad on rabalaukad, Soodla veehoidla, Lääne-Eesti ja mõnel talvel ka Põhja-Eesti lahed. Uisutamine merejääl toob esile matkauiskude tõelise otstarbe. Heade jääoludega on liikumiskiirus suur ja läbida saab pikki vahemaid. Saar, mis algul tundub kauge eesmärgina keset lõputut jäävälja, hakkab uisutades kiiresti lähenema.

Matkauisutamine on lihtsalt õpitav, sobib igasuguse füüsilise ettevalmistusega inimesele ega eelda uisutamiskogemust või isegi -oskust.

Kus uisutada?

Eestis on

viis jäähalli:

•• Jeti ja Premia Tallinnas, Lõunakeskuse jäähall Tartus, jäähallid Kohtla-Järvel ja Narvas; tasulised ja tasuta vabaõhuliuväljad, lisaks kooliliuväljad. Uisutamishuvilised ootavad pikisilmi uusi jäähalle – isegi Lätis on neid 27, rääkimata sadadest hallidest Soomes.

Tallinn

Premia jäähall Haaberstis

•• Avatud: vaba jää sõltub treeninguaegadest

•• Jääpilet tunniks 3/5 eurot

•• Uisulaenutus 2 eurot, nahast uisusaapad 3 eurot

•• Uisuteritus 4 eurot

•• Tel 660 0500

Jeti jäähall, Suur-Sõjamäe 14b

•• Avatud: E/K 11–18.15, T/N 11–17.15, R–P 11–21

•• Uisutamise üks tund E–N 2.20/3.50 eurot

•• Uisulaenutus 1.50 eurot, perele soodushind

•• Tel 610 1035

Tartu

Lõunakeskuse liuväli,

Ringtee 75

•• Avatud: E–P 10–21

•• Jääpilet 45 min alates 2/2.70 eurost

•• Uisulaenutus 1.40/2 eurot

•• Tel 731 5616

Viljandi

Viljandi jäähall

•• Avatud E–R 15–20, L–P 11–20

•• Jääpilet 50 min 1.35/2.75 eurot, alla 7 a tasuta

•• Uisulaenutus 1.50 eurot, uisuteritus 2 eurot

Õpi ise!

Harjutusi algajale uisutajale:

•• jääl uiskudega kõndimine

•• tõukamine ja libisemine ette

•• tõukamine ja libisemine taha

•• pidurdamine

•• libisemine ühel jalal

•• kükk kahel jalal

•• ette libisemisel jalgade lahku- ja kokkuviimine

•• hüpped kahel jalal

Ühendused

Uisuklubid

•• Uisuliitu kuulub 30 iluuisutamisklubi ja üks kiiruisutamisklubi. Eesti jäähokiliidu nimekirjas on 31 jäähokiklubi. Uisutreeninguile oodatakse lapsi 4. eluaastast. Täiskasvanuil on võimalik treenida harrastusrühmades.

Ajaloost

•• Uiske kasutati juba vanaajal. Need olid algul loomaluudest valmistatud ja uiskudel liikudes anti kepitõugetega hoogu. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama Hollandis 13. sajandi keskel.

•• 1848 patenteeriti USA-s esimesed terauisud.

•• 1877 rajati Londonis esimene tehisliuväli.

•• 1924 oli kiiruisutamine esimest korda olümpiamängude kavas

Allikas: Vikipeedia