Üksikemad võitlevad päevast päeva vaesusega
“Töötan 70 tundi nädalas. Kogu aeg on paha olla, kohutav stress. Elame normaalselt,” kirjeldab oma elu õpetajast üksikema Pärnumaalt.
Viiendik üksikemadest ei suuda osta kolm korda nädalas liha või kala. Enamik üksikemadest elab paljukorterilises majas, kus pole võimalik eluasemeteenuste pealt kokku hoida. Pooled kahe lapsega üksikemadest kuuluvad kõige madalama sissetuleku saajate hulka. Enamik üksikemadest tunnistab probleeme tööga. Viimast on kas laste tõttu raske leida või laste päevakavaga kohandada. Sellisele tulemusele jõudis sotsiaalministri nõunik Kai Kotka oma magistritöös Pärnumaa üksikvanemate elu näitel.
Kotka vestles 17 üksikemaga. Üks neist tunnistas hiljem: “Kui te esitasite küsimuse heaolu kohta, siis tuli mulle nutt kurku. Mis heaolust te räägite?” Hiljem sai selgeks veel üks seik: koos muret kurtes hakkas kergem ja tulid head mõtted.
Tööelu on raske laste järgi sättida
Nelja lapsega üksikema, kelle juurest mees ära läks, kirjeldas oma töövestlust. “Kui tööandja kuulis, et mul on neli alaealist last, kirtsutas ta nina. Kui ta aga kuulis, et kasvatan neid üksi, oli jutul kriips peal,” rääkis naine.
Emadega vestelnud Kotka tunnistab, et see sunnib madalamalt tasustatud tööd tegema ka neid üksikemasid, kel muidu väga hea haridus. Et aga paljudel neist on laste kõrvalt kõrgkool kas alustamata või lõpetamata jäänud, tuleb neil paratamatult leppida kehvema töö ja väiksema palgaga. Tavaline on mitmel kohal töötamine. Näiteks nimetas õpetaja oma töökoormuseks 70 tundi nädalas, et kuidagi ots otsaga kokku tulla.
Tööelu ei muuda pingeliseks mitte üksnes palk, vaid ka töösuhted. Üksikema? Miks peaks talle hinnaalandust tegema, küsivad tööandjad- ja kaaslased. Noor naine räägib, kuidas püüdis 1. septembriks saada vaba päeva, et oma ainsat last elu esimesel koolipäeval saata. Ülemus andis loa juhul, kui naine suudab töö ise ümber organiseerida. Kuid keegi kolleegidest naisele vastu ei tulnud. Lisaks püüd närvide hinnaga värske koolijüts pärast tunde koju toimetada nii, et ülemus töölt ärakäimist ei märkaks.
“Olen nagu kolmanda kategooria inimene. Laps on alles natuke üle kahe aasta vana, aga pean tööl käima. Oleksin läinud veelgi varem, aga keegi ei võtnud nii väikese lapse kõrvalt,” pihib järgmine ema. Üksikema ei taha, et tema staatust rõhutataks toetustega, ta soovib end tööelus tunda võrdväärselt teistega.
Üksikema rabeleb vaesusega
Üksikemade palgad on väiksemad ka seetõttu, et Eestis üldse moodustab naise palk võrdse hariduse ning töö-ülesannete korral u 72% meeste keskmisest palgast. Tavaliselt aga töötab üksikema nn traditsioonilisel naiste alal, teeninduses näiteks.
Väike osa ühe lapsega üksikvanematest kuulub kõrgema tulu saajate hulka. Kahe lapsega üksikvanematest pooled kuuluvad kõige madalama sissetuleku saajate hulka. Üksikvanema materiaalne toimetulek sõltub nii sissetulekust kui ka laste arvust.
“Kurioosne on see, et kui inimene kaotab töö, tuleb riik talle appi. Aga kui inimene kaotab perekonna, ei tule,” viitab Kai Kotka asjaolule, et Eesti tööseadused ei toeta üksi last kasvatavat ema või isa.
Perekonnaseadus
käsitab üksikvanemana naist, kes on otsustanud sünnitada lapse ja kasvatada teda üksinda. Kai Kotka loeb oma uurimuses üksikemadeks kõiki last üksi kasvatavaid naisi: lahutatuid, leski ja vallalisi.
Eesti alaealiste lastega naistest 8% on lahutatud; 3% lesed ja 6% vallalised.
sissetulekud
Üle 70% üksikemadest töötab ja saab palgatulu;
15,5% on töötud, töötu abiraha saab neist 7%.
Väike osa ühe lapsega üksikvanematest kuulub kõrgema tulu saajate hulka. Kahe lapsega üksikvanematest pooled kuuluvad kõige madalama sissetuleku saajate hulka.
Üksikvanema materiaalne toimetulek sõltub nii sissetulekust kui ka laste arvust.
1/6 üksikvanematest ei saa iga päev tarbida vajalikke toiduaineid ega lubada endale kord aastas hambaarstikülastust.
Otseselt vaesteks peab end ainult 12% vastanud üksikvanematest.
Kuigi pooled üksikemad ütlevad, et nad pole ei rikkad ega vaesed, vastab sama suur arv, et uute riiete ostmisest peavad nad loobuma. Suuremate ostude tegemine, nagu mööbli uuendamine, käib üle jõu 3/4 üksikemadest.
Parema erialaga naised suutsid kindlustada oma perele parema toimetuleku.
eluolu
44% kahe ja enama lapsega üksikemal on kasutada kuni 15 m2 ühe inimese kohta.
Üksikema aitavad lähisugulased. Sagedamini suheldakse aga naabrite ja sõpradega. Suhteid sõpradega eelistatakse kinos ja teatris käimisele, 1/3 vastajatest on üldse sunnitud viimastest raha pärast loobuma.
Üksikemad, kel olid oma vanematega head suhted, tundsid end kindlamini ja vähem stressis.
Stress
Pinget ja stressi tuntakse:
1) väikese sissetuleku pärast
2) ülemäärase töökoormuse pärast.
Tuleviku suhtes on üksikvanemad positiivselt meelestatud ning pooled neist usuvad, et olukord paraneb juba viie aasta pärast.
49,9% üksikemadest soovib veel lapsi, et vältida vanaduses üksindust.
Allikas: Kai Kotka “Üksikemade heaolu Eestis Pärnumaa näitel”
