Ülemiste hingamisteede viirusnakkus
Eelmisel aastal registreeriti veebruari esimesel nädalal üle 19.000 haigusjuhu.
Tervisekaitseinspektsiooni viroloogia kesklabori juhataja Silver Jõksi sõnul ei jää ka sel talvel haigestumiste tõus tulemata, aga praegu on raske öelda, kas jõutakse 15.000 või 19.000 juhuni nädalas. Seni on sel hooajal olnud kõige rohkem haigestunuid novembris - 6000 haigusjuhtu nädalas.
Sel aastal on domineerinud paragripp, detsembris hakkas pilt natuke mitmekesistuma - oli ka adenoviirust ja RS-viirust. Paragripp on tavaline sügis-talvine viirus, märkis Jõks.
Gripidiagnoos on laboris kinnitust leidnud tänavu vaid ühel korral, kuigi gripina on haigestumine registreeritud viimasel ajal rohkem kui 40 korral nädalas.
Soomes on sel hooajal olnud A-grippi seitsmel haigel, ka Lätis pole massilist haigestumist. Grippi pole Jõksi sõnul praegu kusagil eriti massiliselt levimas, on registreeritud vaid üksikuid juhtumeid.
Tallinnas registreeriti eelmisel nädalal 898 ülemiste hingamisteede viirusnakkuste põdejat ja üle-eelmisel 1042.
Paragripi tunneb kõigepealt ära valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega.
Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuu ja isegi mõned arstid on seda silma- või kõhugripiks ümber nimetanud, kuid selliseid haigusi maailmas ei tunta.
RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et haigel lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga ning on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.
