Unetuse vastu aitavad soojad sokid

Vanavanemate tarkus – kui jalad jahedad, pane voodisse minnes soojad sokid jalga – on tõeks osutunud. Kehatemperatuuril ja kiirel uinumisel on seos.

Ðveitsis läbi viidud uuringutes jälgiti magamaminejate kehatemperatuuri. Need katsealused, kelle sisetemperatuur langes pärast pikaliheitmist suhteliselt kiiresti ja ühtlaselt, jäid palju kiiremini magama kui need, kelle keha sisetemperatuur langes aeglaselt.

Pikali olles jahtub keha sellise temperatuurini, et inimene uinub. Kui aga enne pikaliheitmist on käed-jalad liiga külmad, keha ühtlast jahtumist ei teki. Uinuda soovijat hakkavad jahedad käed ja jalad häirima ning ta ei saa magama jääda.

Enne magamajäämist aitavad kehatemperatuuri n-ö õigeks reguleerida soojad sokid. Need soojendavad jalgu, jalgade veresooned laienevad ja aitavad seega avada keha ülejäänud soojakanalid.

Kui kogu keha on juba mõnusalt soe, võta sokid jalast ning lase kogu kehal kiiresti ja ühtlaselt uinumiseelsele temperatuurile langeda.

Kunto Plus

MARLIT VELDI,

TÜ Psühhiaatriakliiniku une- ja ärevushäirete osakonna teadur, kõrva-nina-kurguarst:

Kindlasti ei vaja kõik inimesed uinumiseks sooje sokke, niisamuti nagu kõigi inimeste uneaeg ei alga üheaegselt. Kui aga inimene hakkab haigeks jääma ja keha termoregulatsioon muutub, näiteks vereringeprobleemide tõttu, on sokkide jalga panemine hea, sest see tõstab organismi temperatuuri. Osadel inimestel on kõikuvam termoregulatsioon, osadel stabiilsem – nemad sokke ilmselt ei vaja.

Organismi temperatuur sõltub une- ja ärkveloleku rütmist. Une alguses kehatemperatuur langeb, unenägude ajal aga tõuseb. Sügava une ajal tõuseb ka kasvuhormooni tase. Sellised rütmilised muutused mõjutavad kogu organsüsteemi talitlust. Uneajal on võimalik registreerida üheaegselt väga erinevaid organismi tegevust iseloomustavaid näitajaid: kuidas norskamine mõjutab hingamist, südametegevust, vererõhu kõikumist ja unestruktuuri. Ööpäevase temperatuuri kõvera alusel diagnoositakse une- ja ärkveloleku rütm. Võib selguda, et mõnelgi inimesel on see rütm tavapärasest erinev. Uni moodustab 1/3 ööpäevasest rütmist, kuid mõjutab kogu ööpäevast rütmi ja vastupidi: ööpäevane rütm mõjutab une- ja ärkveloleku rütmi.