Uni täidab alateadlikud soovid
Aastaid tagasi nägin tihti enam-vähem ühte ja sama unenägu. Päeval mäletasin seda viimse detailini. Aeg-ajalt, kui taas tuttav unepilt silme ette kerima hakkas, mõtlesin magades: jälle sama, ma olen seda ju nii mitu korda näinud!
Ükskord otsustasin asja üle põhjalikult järele mõelda. Õnneks polnud mul käepärast ühtki unenägude seletajat, sest lihtsustatud sümbolite tähendused oleksid mu juurdlemist ilmselt segama hakanud. Kaevasin oma sisemust ning jõudsin selgusele, teadvustasin enesele oma ühtelugu korduva probleemi ning püüdsin elu natuke teistmoodi korraldada. See aitas: sain iseendaga rohkem sõbraks ning kadusid kummitama kippunud halvad unenäod.
Psühhoanalüütilise terapeudi Maie Gutmani väitel annab unenägu küllaldaselt informatsiooni magaja isiku kohta. Seepärast on soovitatav oma unenägudele tähelepanu pöörata. Pärast meeldejäävat unenägu tasub aega võtta ning mõelda, mis see ikkagi oli, mida nägite.
Magamine on kehalise ja vaimse taastumise ning mälu korrastamise aeg. Kui öösel justkui ei nähtagi unenägusid, liigub see protsess järelikult loomulikku rada pidi ning koormavatest mõtetest vabanetakse ilma mälupiltideta. Inimene ärkab hommikul ega mäleta uneajast midagi. Õnnelikul eluperioodil tavaliselt painavaid või korduma kippuvaid unenägusid ei nähta. Ka vajatakse sel ajal vähem unetunde, kuid sellegipoolest puhatakse piisavalt hästi välja. Mida rohkem kuhjub aga emotsionaalseid probleeme või suhtekonflikte, seda tõenäolisemalt tekivad ka ärgates meelde jäävad unenäod.
Hoiatav koputus
Ärritavad unenäod on esmane hoiatav koputus, andmaks märku sissepoole kuhjuvatest pingetest. Aju talletab kõik, mida inimene päeva jooksul tajub. Unenägu püüab vermida kujutluspiltideks kõik, mis magamist häirib. Mõnda aega võib sügav uni ise talletatud ebameeldivustega toime tulla. Seepärast vajab inimene raskel perioodil ka pikemat uneaega. Päeval tuleks aega leida ning rahulikult oma pingeallikad lahti mõtestada, nende olemasolu teadvustada ja püüda kuidagimoodi nende taastekkimist vältida.
Unenäod on rangelt individuaalsed, lähtuvad vaid inimese enese sees toimuvast ja on psüühiline kompromiss erinevate tungide vahel. Seepärast tuleb enesesse süüvides pöörata tähelepanu magamise ajal nähtud detailidele, sõnadele, numbritele ning eelkõige tundele, mille unenägu jätab.
Nii mõnigi seik või ütlus, mille päeva asjalikkus tagaplaanile oli surunud, kerkib une ajal ootamatu nurga alt üles. Soovid ja arusaamad jõuavad magajani piltidena, mis esinevad kas sümbolites või arusaadavate märkidena. Uni, nagu me seda näeme, on üksnes fassaad, mis varjab sügavamat tähendust.
Uneaeg peaks olema püha: kui selle loomuliku rütmi ära rikume, kaotame ka vaimse tasakaalu. Töö, karjääri ja meelelahutuste tõttu aina lühemaks jääv uneaeg ongi ilmselt tänapäeval sagedase tasakaalutuse ja kuhjuva psüühilise pinge põhjus. Unerohuga saavutatud unerütm võib küll kehale mõningast puhkust anda, kuid vaimset tasakaalu see enamasti ei taasta.
Märkide keel
Unenägusid on igal ajastul seletada püütud. Need on osa inimese psüühilisest elust ning seega väga individuaalsed. Just selle valdkonna vastu tundis huvi ka psühhoanalüütik Sigmund Freud, kes uskus, et unenäod on via regia – kuninglik tee alateadvuseni. Unenägude uurimist alustas ta juba 19. sajandi 90ndatel aastatel. 1900. aastal avaldas Freud palju kõneainet ja naerugi põhjustanud raamatu “Unenägude seletaja” ja hindas ise seda väga kõrgelt.
Sellegipoolest jääb neile, kes unenägude kaudu iseenda alateadvuses toimuvast rohkem teada tahavad, vaid klassikalisest unenägude seletajast väheks. Kuna inimene tunneb end ise kõige paremini, tuleb ka sümbolid valida rangelt enesest ja oma läbielamistest lähtuvalt. Näiteks auto nägemist unes saab seletada vägagi mitmeti. Reeglina tõlgendatakse seda mehelikkuse sümbolina, aga sõltuvalt isiksusest ka kadetsemise objektina, ihaldus- või taunimisväärse sõiduvahendina.
Meis istuv kohtunik
Üks esimesi signaale püsivast sisemisest konfliktist on korduvate halbade unenägude (koðmaaride) nägemine. Tihtilugu ei anna me endale tegutsedes või suhte hoidmise puhul aru, et toimime enda sisetunde vastaselt. Meie sees istuks nagu kohtunik, kes meid valesammude eest hukka mõistab. Pidev loomusevastane tegevus või sisemine enesesüüdistamine võib aga pikapeale viia vaimse või füüsilise tervise häireteni.
Kui aga konfliktiallikad enese jaoks lahti mõtestada, oleme astunud pika sammu vaimse tasakaalu ja tervise taastamise poole. Vahel polegi võimalik teatud kaksikelu vältida, oluline on see, et seda hakataks teadlikult teatud eluetapi paratamatusena arvestama.
Unenäod pakuvad ka lohutust, andes kordaminekuelamusi, eneseusku, suutlikkuse tunnet, või võimaldavad kontakti nendega, kellega reaalses elus enam kokku ei saa. Neile, kellele pealesurutud rutiinne elu koormavaks on muutunud, võib uni pakkuda põnevaid elamusi, olles otsekui teine reaalsus.
Kusagil väga sügaval on meis peidus päevased unelemised ja öised unenäod. Need võimaldavad meil jõuda kokkuleppele eluraskuste, elumõtte ja mõttetustega.
Milliseid unenägusid näete?
Siiri Sisask, laulja:
Ma ei näe väga tihti unenägusid, mis mulle hommikul meelde tuleksid.
Ent olen mitmel korral näinud sündmusi ennustavaid unenägusid. Olen mõnda neist ka teistele jutustanud ja hiljem ongi nii läinud, nagu unes nägin. Need on olnud nii detailselt kui ka informatiivselt väga selged unenäod, millest hommikul mäletan iga viimast kui hetke. Ennustavad unenäod tunnengi just selle kummalise selguse tõttu ära. Ka jäävad sellised unenäod mulle alatiseks meelde. Nii mäletan neidki unenägusid, mida olen lapsepõlves näinud.
Unenägude kaudu olen saanud teavet nii hea kui ka halva kohta. Võtan seda oma olemise loomuliku osana. Olen tänu unenägudele enese kohta teada saanud, et minus on märksa rohkem peidus, kui ma ise endast tean või kasutada oskan. Selleks ongi vajalik oma reaktsioone, vajadusi, arusaamu jms ka unenägude kaudu jälgida, et endast rohkem teada ja seda elus rakendada. Minu arvates ongi elus kõige olulisem just arenemine.
Margus Luht, arst:
Minu ema nägi kunagi enne mu venna tõsist haigestumist unes korduvaid koðmaare, mina pole sääraseid näinud. Olen küll unenägudes lennanud ja teinud muid imeasju, aga need pildid on kõik kuidagi episoodilised ja sürrealistlikud. Pean unerezhiimist lugu ning ärkan hommikuti puhanuna.
Üheks oma hea une tagatiseks pean hiljuti kodus läbi viidud “voodireformi”: muretsesin endale kogu korralikuks väljamagamiseks vaja mineva tervisliku voodivarustuse. Suhtusin asjasse nagu professionaal oma töövahendisse: veedame me ju kõik tervelt kolmandiku elust voodis.
Teine aspekt, miks ma unenägusid ei näe, on ilmselt see, et mulle meeldib päeval unistada. See tekitab meeldiva tunde. Olen kaugel sellest, et unistan vaid ilusatest asjadest: unistan läbi ka selle ilusa skeptilised aspektid.
Kersti Lehtsaar, assistant:
Lapsepõlves ja teismeliseeas nägin sagedasti unes üksikut metsamaja. Viimaks hakkas selle kordumine mind niivõrd huvitama, et uurisin asja “Unenägude seletajast”. Sain teada, et mind painas üksindustunne. See polnud mulle uudis – tundsin end lapsena väga tihti üksikuna, eriti pärast vanemate lahutust. Oma teismelise mõistusega tegin järelduse, et peaksin rohkem suhtlema ning avatumaks muutuma. See toimis – sellest ajast saadik pole ma enam üksikut metsamaja unes näinud.
Hiljuti painas mind rongiunenägu. Iga kord, kui mõni detail selles muutus, mõtlesin unes: nüüd läheb see valesti, võtame eelmise koha uuesti. Teadsin, et unenägu on tingitud minu alateadlikust reisisoovist. Olin püüdnud oma rännukihku küll rahanappuse, küll ajapuudusega vaigistada. Kaua ma aga ikka oma sisemiste soovide eest põgenen: kogusin raha ja asusin teele. Reis andis mulle tohutult palju – ma puhkasin välja, lisaks aga muutusin ka sisemiselt, sest mul oli aega oma asjade üle põhjalikult järele mõelda. Reisilt leidsin ka mitu väga head sõpra.
Arne Niit, moekunstnik:
Pean korralikku väljamagamist väga tähtsaks, seepärast on mul välja kujunenud suhteliselt kindel unerezhiim.
Magan unenägudeta ja ärkan väljapuhanuna.
Olin 16 aastat suitsetaja ning jätsin selle pahe hiljuti päevapealt maha. Ka see seik pole minu unerezhiimi mõjutanud.
Vahetevahel, kui juhtungi unenägusid nägema, siis pole need koledad, vaid kerged ja meeldivad: näen tuttavaid, sõpru, moodi. Mida konkreetselt näen, seda ei mäleta. Ka pole ma unenägudest ühtki rõivamoe detaili- või värvivihjet saanud, mida hiljem oma töödes kasutada saaks.
Leian sellegipoolest, et uni on mind palju mõjutanud: täiuslik uni on minu elu alus ja see hoiab mind tasakaalus.
Marika Jürgenson
