Urmas Ott ei anna ikka veel rahu
Eestis on meie venekeelse pressi tähtsusest lõpuks aru saadud. Alles see oli, kui Tallinna tulid kolmepäevasele konverentsile paadunud estofoobid Komsomolskaja Pravdast, Pervõi Kanalist ja teistest Kremli-meelsetest toimetustest ning naelutasid häbiposti Eesti suhtes vähegi tolerantsed kohalikud väljaanded, näiteks venekeelse Postimehe ja Molodjož Estonii, kiites vaid Vesti Dnja teada-tuntud suunitlusega jõupingutusi.
Nüüd avaldas kolumnist Mihhail Petrov venekeelses Delfis suure artikli “Neljas võim”, milles korratakse samu pretensioone Molodjož Estonii suhtes, mis olevat positsiooninud ennast võimu konteksti. “Väliselt kahjutu leht on ammu muutunud eesti mentaliteedi tõlkijaks vene keelde,” väidab Petrov, kelle enda koostöö selle lehega oli mõni aasta tagasi pehmelt öeldes tihe.
Autor märgib, et “PBK uudisteprogrammid on lausa kokku kasvanud keskerakondliku linnavalitsusega”, jättes targu mainimata Eesti boikottimist nõudva Komsomolskaja Pravda heaks kiidetud Vesti Dnja, mille seos mainitud parteiga on ehk tugevamgi kui süüdistatavatel telemeestel.
Eraldi teemana toob autor välja Urmas Oti vestlussaated Raadio 4 lainel ja tuletab Otile meelde punast minevikku, nagu Eestis on viimasel ajal kombeks. Ta väidab, et Ott on “Nõukogude üleliidulise ekraani kangelane”, kritiseerib teravalt Oti küsimusi vene kaasmaalaste juhile Sergei Sergejevile ja kirjutab: “Kas meie “superstaar Ott” pole veel väljunud palavikulisest seisundist või üritab kõigest väest imiteerida iseennast sellisena, milline ta oli Nõukogude kuulsuse tipus perestroika ja kiirete muutuste alguses? Õigesti räägitakse, et laulev revolutsioon läbistas “Gorbatšovi lapsi” nagu nuga euroliidus toodetud võid: haava ääred kasvasid kiiresti kokku ning arm mattus uue neitsinaha alla.”
Oma “koosa” sai ka Raadio 4 tervikuna “võimuläheduse” eest. Tähelepanuväärsem on vahest Mihhail Petrovi järeldus: “Me kaotasime vene pressi ega saanud midagi venekeelse pressi näol. Väljapääs on oma pressi loomises. Me vajame pressi, mis kujuneks kollektiivseks organisaatoriks. Niikaua kui meil pole oma pressi, on täisväärtuslik dialoog võimuga võimatu.” Jääb ebaselgeks, kes on need “meie”, kelle nimel autor esineb, ja kas nad asuvad ikka Eestis.
Molodjož Estonii kirjutas esmaspäeval sellest, kuidas Narva noortekeskust külastasid 27 riigi esindajad. “Narva teismelised ja noored suhtlesid oma eakaaslastega Baltimaadest, Hispaaniast, Kreekast, Makedooniast, Jaapanist, Hiinast, Vietnamist ja teistest riikidest. Need noored, kes osutavad tasuta abi maailma eri paikades, külastasid kõigepealt lasteaeda Skazka, kus on loodud nägemise korrigeerimist vajavate väikelaste rühmad. Siis suundusid vabatahtlikud erivajadusega laste keskusesse Lad. Narva vabatahtlikud aitasid koos külalistega ehtida ruume lähenevateks pühadeks,” kirjutab leht.
Teisipäevane Vesti Dnja väitis, et paarkümmend suurt Tallinna elumaja Lõime ja Madala tänava piirkonnas võivad teoreetiliselt õhku lennata. Leht märgib, et kui maja nr 29 gaas keerati kinni reaalsete normatiivide rikkumise eest, siis on terve kvartali asukad juba palju aastaid elanud sõna otseses mõttes püssirohutünni otsas. Vesti Dnja pöördus Põhja-Eesti päästekeskuse uurimisbüroo direktori Margo Kruusma poole küsimusega, kas siis terve linnakvartal võib tõesti plahvatada. “Teoreetiline oht on tõesti olemas, kuid samasuguse projekti järgi ehitatud majade kogu eksisteerimisaastate jooksul ei ole selliseid juhtumeid fikseeritud,” vastas ametnik. Kui ta arvas, et see vastus on lohutav, eksis ta rängalt.
Kolmapäeval ilmunud MK Estonija persooniks on “monarh Don Valeri Grieg de Kalaveras”, kes väidab, et lähipäevil tähistab oma sünnipäeva maailma väikseim riik Kalaveras, mis asutati Maardus 2000. aasta detsembris. Selle riigi pindala on 60 ruutmeetrit ja see laiub Maardu kolmetoalises tüüpkorteris. Riiki valitseb maalikunstnik, kes on loonud Dali, Picasso ja Anna-Maria Galojani flash-stiilis portreesid. “Monarh” väidab, et tema “suveräänse riigi” loomist võeti tõsiselt. “Ma olen isegi Maardu linnapeaga karvupidi kokku läinud,” ütleb ta. Pole siin midagi imestada: Maardu on Eestis tõesti nagu riik riigis, kuid veel üks korterriik Maardus on liig mis liig – kõik kokku meenutavad matrjoškat.
MK Estonija jätkab ka seekord Öise Vahtkonna “politseiprovokaatori” otsinguid, kõige tihedamad kahtlusepilved kogunevad Klenski, Žuravljovi, Zarenkovi ja Lebedevi pea kohale.
Ja kolmapäevane Molodjož Estonii avaldas suure intervjuu sotsioloog Juhan Kivirähkiga, kelle ajalehtede liit valis pressisõbraks. Vaenlaseks on teatavasti valitud Andrus Ansip. Pööraksin tähelepanu seigale, et needsamad lehed kirjutasid hiljuti õigusega, et näiteks president Putin eksib, kui otsib välis- ja sisevaenlasi. Meie aga ei eksi. Meil on nii vähe vaenlasi, et me võime seda endale lubada.
