Usaldusisik esindab töötajaid
Usaldusisik esindab töötajaid KADI PÄRNITS ametiühingute õigussekretär Töötajad võivad oma probleemide arutamiseks ja läbirääkimisteks tööandjaga valida endale esindaja ehk usaldusisiku. Sageli vajatakse usaldusisikut, kui soovitakse sõlmida kollektiivlepingut. Kuigi usaldus-isikut on harjutud seostama ameti-ühinguga, võivad sellise esindaja endale valida ka organiseerimata töötajad. Usaldusisiku kui eestvedaja tegevust, õigusi ja kohustusi reguleerib töötajate usaldusisiku seadus. Usaldusisik valitakse töötajate või ametiühingu koosolekul, tema valimisest teatatakse kirjalikult tööandjale. Seaduse järgi saab usaldusisikuks valida sellise ettevõtte töötaja, kes jääb tööandjaga töösuhetesse. Tema tööleping peatub usaldusisiku ülesannete täitmise ajaks. Usaldusisikul on õigus teha usaldusisiku tööd neli tundi nädalas, kui ta esindab kuni 200 töötajat, kaheksa tundi nädalas, kui ta esindab 201–600 töötajat ja kogu töönädala kestel, kui ta esindab üle 600 töötajat. Usaldusisiku kohustuste täitmise ajal makstakse talle keskmist palka. Seadusest tulenevalt on usaldusisikul järgmised kohustused: töötajate esindamine töösuhetest tulenevates küsimustes; tööseaduste, kollektiivlepingu ja individuaalsete töölepingute tingimuste täitmise jälgimine; töörahu hoidmine, vaidluspoolte vahendamine; informatsiooni edastamine tööandjale ja töötajatele; ärisaladuse hoidmine. Usaldusisikul on õigus tutvuda ettevõtte töötingimustega, saada teavet vaidlusküsimuste kohta, kasutada kokkuleppel tööandjaga tööruume, side-, paljundus- ja transpordivahendeid. Oma töö iseloomu tõttu ei saa osa usaldusisikuid täita oma ülesandeid töö ajal, vaid teevad seda n-ö vabast ajast. Kokkuleppel tööandjaga tuleb neile kohustuste täitmine töövälisel ajal hüvitada – seda võib teha nii vaba aja andmise kui keskmise palga vms maksmisega. Olenevalt kokkuleppest võib hüvitamise aluseks olla liikmete arvust tulenev tundide arv nädalas (nagu põhitöö ajal usaldusisiku ülesandeid täitval töötajal), tegelik ülesannete täitmise aeg vms. Usaldusisikul, kes täidab oma ülesandeid töö ajal, on ka tihti vajalik täpsemalt kokku leppida, kuidas usaldusisiku aega oleks vaja kasutada (kas nädala tunde liites olla ära terve päev jne), kuidas tööleping peatub, kas jätkatakse palga maksmist või säilitatakse keskmine palk. Töölepinguseaduse järgi on usaldusisikuga töölepingu lõpetamine lubatud vaid tööinspektori loal Luba ei pea küsima juhul, kui tööleping lõpetatakse ettevõtte likvideerimise või pankroti, usaldusisiku pikaajalise töövõimetuse või põhikohaga töötaja tööle võtmise tõttu. Tööinspektorilt loa küsimise kohustus ei ole pelgalt seadusesse kirjutatud formaalsus. Vastavalt rahvusvahelistele tööõiguse põhimõtetele (ILO 135. konventsioon) tuleb töötajate esindajatele seadustega tagada võimalused tegutsemiseks ja piisav kaitse ebaseadusliku vallandamise puhuks. Tööinspektor on Eestis see ametiisik, kes peab analüüsima, kas usaldusisiku vallandamine on põhjendatud või soovitakse ebamugavast, töötajaid kaitsvast usaldusisikust lihtsalt vabaneda.