Uuest aastast saab täiendavat ravimihüvitist
Kui inimene on kalendriaastas maksnud ravimite eest 10 000 - 20 000 krooni, siis hüvitab haigekassa vahemiku 6000 - 10 000 krooni eest 2000 krooni ja lisaks 10 000 krooni ületavast summast 75 %. Seega võib maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele kalendriaastas ulatuda 9500 kroonini.
Täiendavat ravimihüvitist ei arvestata 20 000 krooni ületava, samuti käsimüügi ravimitele ja soodustust mitteomavatele retseptiravimitele kulunud summade eest.
Täiendavat ravimihüvitist arvutatakse ainult soodusravimite ostmisel. Seejuures ei lähe arvesse haigekassa poolt juba eelnevalt apteegile tasutud summad, samuti inimese enda omaosaluse alusmäär (omaosaluse alusmäärad 1 retsepti kohta on 100%, 90% ja 75%-lise soodustuse korral 20 krooni ja 50%-lise soodustuse korral 50 krooni) ning summad, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppe hinda.
Arvestust peab haigekassa. Soodusravimite ostmisel tasutud summade üle peab arvestust haigekassa. Inimene ei pea haigekassale esitama kulu tõendavaid kviitungeid.
Täiendavat ravimihüvitist makstakse kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel. Avaldus tuleb esitada haigekassa piirkondlikule osakonnale, kus kindlustatud isik on arvel. Avalduse blanketti saab haigekassa piirkondlikest osakondadest ning haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee
Kord esitatud avalduse alusel kontrollib haigekassa iga aasta inimese kulutusi ravimitele ning hüvitab need täiendavalt, kui hüvitise saamise õigus on tekkinud. Inimene peab vaid haigekassat teavitama oma muutunud isiku- või pangaandmetest.
Haigekassa kannab hüvitise inimese pangakontole kalendriaasta 25. aprilliks, 25. juuliks, 25. oktoobriks ja järgmise kalendriaasta 25. jaanuariks.
Kui inimene tegi haigekassale taotluse 2003. aasta alguses, siis menetleb haigekassa avaldust selle saabumise järel kalendriaasta igas järgnevas kvartalis uuesti, kui isikule eelnevalt välja makstud hüvitis jäi alla 9500 krooni.
Kindlustatu võib avaldust esitada kogu kalendriaasta vältel ja täiendava ravimihüvitise arvestamisel lähtutakse alati tema poolt kogu jooksval kalendriaastal tehtud kulutustest.
Abi krooniliste haiguste põdejaile. Täiendav ravimihüvitis aitab eelkõige kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, kelle raviskeemid sisaldavad mitmeid peamiselt 75% ja 50%-lise soodusmääraga kompenseeritavaid ravimeid ja teiseks inimesi, kelle raviskeemides on väga kallid, reeglina 50%-liselt kompenseeritavad rohud.
Teatavasti kehtib vastavalt sotsiaalministri määrusele viimaste puhul ravimihüvitise maksimaalmäärana 200 krooni retsepti kohta ja seetõttu on inimese oma osa suur.
Haigekassa andmebaasi alusel oleks 2002. aastal Eestis ligi 1000 inimest, kellel tekiks õigus saada täiendavat ravimihüvitist. Järgmisel aastal võib täiendavat ravimihüvitist saavate inimeste arv olla 1500 kuni 2000.
