Uus hea maailm põlvkonna pärast
1. Energia loob uue paradigma
Energeetikas on järgmise põlvkonna põhiküsimuseks, kas energia saab tupikust välja. Selle aja peale ei hakka termotuumareaktsioon energiat andma, kui ka riikidevahelise ühisettevõtte ITER loomine mingil kombel õnnestub. Biokütustele pole Maal lihtsalt nii palju ruumi, et kogu energia jaoks vajaminevat puud või rohtu kasvatada. Etanooli tootmine neelab paraja hulga fossiilset kütust. Tuuleenergeetika vajab eriti suurt algkapitali. Vee-energeetika hävitab ökosüsteeme. Puuküte paiskavat õhku peeneteralist saastet. Vesinikuenergeetikaks oleks vaja tõhusaid madalal temperatuuril töötavaid pisikesi kütuseelemente, mida pista robotitesse ja arvutitesse. Väljapääs on vaid paradigma otsustavas muutmises. Selleks on meile ukse paotanud nanoenergeetika. Nanokütuseelemendid teevad põlvkonna pärast ära sama palju kui praegu tuumajaamad.
2. Vänge vähk
Õpitakse, kuidas võidelda pahaloomuliseks muutunud vähi tüvirakkudega, mis kasvajarakke üha taastoodavad. Kuid vähk ei kao. Ilmuvad uued mehhanismid, mis seda tekitavad. Vähkkasvaja on evolutsiooni saavutus ja sama loomulik nagu kõht või pea.
3. Sport “genetiseerub”
Sportlasi hakatakse geneetiliselt manipuleerima. Seda ei ole ühelgi dopingukomisjonil võimalik avastada. Nii muutub sport millekski selliseks nagu praegu koeraaretajate võistlused. Võistlema hakkavad firmade tooted. Kõigepealt juhtub see autospordis, seejärel jalgpallis. Kõige viimasena jääb praeguses mõttes alles male, kuid seda mängib maailmas vaid kaks inimest.
4. Tekib turisti elukutse
Innovatiivsus kandub kogu täiega Hiinasse. Euroopa muutub maailma provintsiks, mida Aasia turistid käivad vahtimas kui vanaaja ilmaimet, nii nagu eurooplased käivad praegu neid vahtimas. Aasias tekib turistiamet – inimesed, kellele hakatakse maksma palka, et nad jalus ei oleks, rohkem Euroopas ja Ameerikas hulguksid ning uuendusmeelseid ei segaks.
5. Kangekaelne raamat
Raamatuid peaaegu ei loeta, kuid need jäävad alles nagu pliiatsid ja kikilipsud. Ikka veel eelistatakse lennujaamades pista tasku mõni bestseller, selle asemel et see oma sülearvutisse laadida. Pole veel leiutatud kuvarit, millel oleks ligilähedaseltki sama omadus mis paberil. Näiteks kokkuvolditavus.
6. Robotid tulid, et võita
Tehastes paneb autosid kokku kõrgrobootika. Kuid on ka ohtralt liinitöölisi, kes keeravad kinni mõnd tavalist kruvi. Inimesi ei hoita tööl vaid sotsiaalsete kaalutluste tõttu. Nad on seatud turvama kilomeetripikkust võimsaid roboteid täis pikitud liini, et see käest ei läheks. Robotite põhiline häda on selles, et nad ei suuda reageerida keskkonna muutustele nii kiiresti kui vaja. Siin hakkavad neid aitama GPS, videokaamerad, kõnetuvastussüsteemid. 30 aasta eest ei usutud, et arvutid muutuvad meie igapäevaelu osaks. Nõndasamuti ei pääse me 30 aasta pärast robotitest, mis muutuvad meie töö ja kodu lahutamatuks osaks. Enamik neist ei meenuta inimest, ent varem või hiljem hakkavad nad ise ka paljunema.
7. “Guugelmuugel” saab uut hoogu
Internet muutub kõige energiamahukamaks elualaks. Otsingumootorid, veebiserverid ja videosüsteemid neelavad üha enam energiat. Mida kiiremaks muutuvad mikroprotsessorid, seda enam läheb energiat nende jahutamiseks. Praegu võtavad USA arvutid kümnendiku riigi elektrienergiast. 30 aasta pärast poole. Kümne megabaidi andmete loomine, pakkimine, säilitamine ja liigutamine võtab energiahulga, mille saab 900 grammi söe põletamisest. Arvutid vajavad alalisvoolu ning selle vahelduvvoolust tegemine on üsna ebatõhus. Andmekeskused ei pääse vedeljahutusest. Kuid see kõik ei peata üha uute otsingumootorite teket ning omavahelist virtuaalselt verist võitlust.
8. Plagiaadi tõus
Toimub hiigelplahvatus, mille tulemusena hävib autorikaitsesüsteem. Iga aastaga suureneb plagieerimine. “Lõika ja kleebi”-tüüpi aruandeid, kirjandeid, dissertatsioone, romaane ja luuletusi ilmub nii palju, et keegi ei suuda neil ja originaalidel enam vahet teha. Inimkond jõuab tänu internetile tagasi oma kultuuri hälli juurde, kus autorsusel polnud mingit tähtsust.
9. Laheneb massi mõistatus
Newton ja Einstein avastasid küll seosed, mis ühendavad massi ja liikumishulka ning energiat, aga mis asi see mass on, pole siiani teada. Selle aasta keskel avab CERN suure hadronite põrgataja, mis võib tekitada massi põhjustava Higgsi osakese. Kui see lähema 30 aasta jooksul ei ilmu, siis pole seda olemas.
10. Multiversumid ja kvantarvutid
Selgub kvantarvutuse võimalikkus. Üsna tõenäoliselt osutub see võimalikuks, sest muidu poleks saanud David Deutsch seda 20 aasta eest välja pakkuda. Niipea kui valmistatakse esimene tõeline kvantarvuti – mis muidugi on üsna primitiivne, nagu oli esimene tavaarvuti –, selgub, et paralleelsed maailmad on olemas. Mis tähendab, et omal moel mõjutab tulevik minevikku. Seda on küll raske omaks võtta, aga kas siis keegi saab aru osakeste põimumisest või komplementaarsusest või määramatuse relatsioonist? Ometi on need omaks võetud.
11. Vaba tahe ja evolutsioon
Selgub, kas inimesel on vaba tahe. Siiani pole sellele küsimusele julgetud vabalt läheneda. Inimest on peetud makrosüsteemiks, keda saab kirjeldada samamoodi nagu telliskivi või lumepalli.
Tõenäoliselt tuleb välja, et vaba tahe on samasugune väljamõeldis nagu näiteks “tuukan”, “varblane” või “kolm”. Nimelt on need vaid inimese välja mõeldud sõnad, looduses on olemas vaid isendid, keda me nõnda nimetame. Ja sellist asja nagu “kolm” pole üldse olemas. Otsustused on määratud, kuid ennustamatud. Niipea kui inimene harjub mõttega, et ta vaba tahe on tema enda välja mõeldud, kiireneb evolutsioon ja tekivad masininimesed.
