Uus trend - koduloomaks minipõrsas või poni
Kolmepäevane näituslaat algas reedel tuulise ilma ja vihmasajuga, kuid sellele vaatamata uudistajaid jagus. Nii noori perekondi, kes maaeluga vaid laatadel kokku puutunud, kui ka kogenud põllumehi, kes uute viljasortide ja loomaliikidega tutvuma tulid. Eksootilisemate elukatena olid näitusel Shetlandi miniponid, minipõrsad, ðoti mägiveised ja jaanalind, kes kohe esimesel näitusepäeval suure muna munes. Keskmiselt 1,8 kilo kaaluv jaanalinnumuna maksab 400 krooni.
Raja talu platsil, kus aias sibasid ringi Shetlandi miniponid ja minipõrsad, käis pidev tunglemine. Üks väike tüdrukutirts tiris isa varrukast ja kauples, et talle sünnipäevaks see armas pisike must notsu kingitaks. Kuigi viie tuhande kroonine notsu kasvab jõuluks perele parajaks praeks, arvab Raja talu peremees Andrus Teemand, et ükski põrsa ostja oma kodulooma küll vardasse ei aja. “Ta on ikka rohkem koera või kassi eest. Üks korralik tõukoer võib küll sama palju või rohkemgi maksta, kuid põrsaga on palju rohkem tegemist,” ütleb Andrus.
Peremees läheb järjekorras ootavale lapsele poniga lõbusõitu tegema ning ringilt naastes teatab, et ka 20 000kroonised ponid on lastele ideaalseks koduloomaks eramajja või maakodusse. “Koeraga ratsutama ju ei lähe,” kiidab peremees poni ja julgustab potentsiaalseid ostjaid, et ka poni ülalpidamiskulud on tunduvalt väiksemad kui koeral. Poni on väga vähenõudlik, teda võib isegi talv läbi kuuri all hoida ja söögiks kulub aastas sama palju kui tõukoerale kuus - umbes 400 krooni.
Ponide kõrval tõmbas tähelepanu karvane ja suurte sarvedega mägiveis, kes küll eriti ennast liigutada ei viitsinud, vaid mõnules heinapakkide vahel. Kui aga poisikesed üle aia kippusid ronima, tuli loomale elu sisse.
Lehkavatest puuridest, kus, hakklihakäntsakas nina all, külitasid karusloomad, tuli küll tahtmine suure kaarega mööda minna. Rebasepuuride vastas paiknesid - justkui loomakestele söögiisu tekitamiseks - tibude ja kanade puurid.
Tõelise sügisilma tõttu kogunes aga enamik rahvast sooja mesinike majakesse, kus pakuti erinevaid meesorte maitsta. Oleks mee kõrvale ka kuuma teed pakutud, poleks sealt majakesest lahkunudki. Uudishimu kannustas väikemehi sisse astuma ka rohelisse Kaitseliidu telki. Sealne relvaladu pani täiskasvanud mehedki ahhetama. Kes tahtis tõelise kodumaakaitsja tunde saada, võis lasta end viie krooni eest näost laiguliseks värvida, et siis sõjatehnika vahel turnida ja õhupüssi lasta. Parimatele paugutajatele anti ka auhinnad.
Huvitavat vaatamist ja meelelahutust jagus, oleks vaid ilmataat armulisem olnud.
