Hiljuti Pakistanist avastatud fossiilid võivad küsimuse nüüdseks ja alatiseks lahendada. Sealt leitud luude põhjal on paleontoloogid ühendanud evolutsiooniraja vaalade ja sõraliste vahel. Leid kinnitab siiani vaidlustatud tõsiasja, et jõehobu on vaala lähim sugulane.

Elevanti ei kahtlusta keegi, et tema veeloom oleks. Kuid ometi on just elevandil imetajate seas haruldased kopsud. See on teada 300 aastat, ent põhjus selgus alles nüüd. Nad hingavad vee all. Imetajatel on tavaliselt kopsude ja rinnaseina vahel õõs, mis laseb kopsudel õhupallina suureneda. Elevantidel sellist õõnt ei ole. Selle asemel on nende kopsud ümbritsetud lõdva sidekoega.

Nüüd kinnitab California ülikooli füsioloog John West, et see anatoomiline mõistatus on seotud veealuse eluga.

Elevandid võivad pikka aega vee all olla, hingates oma londi kaudu. Kui neil oleks rinnakelmeõõs, tekiksid kopsude sisemuse ja ümbruskonna peenikeste veresoonte vahel suured rõhuerinevused. See võiks veresooned kokku litsuda.

Nõnda vahetas evolutsioon rinnekelme kiled sidekoe vastu. See lõtv kude võimaldab elevandi kopsudel paisuda, kui elevant läbi londi hingab.

See seletus sobib arvamusega, et elevandid olid kord veeloomad. Nad on lähedased sugulased meriveiseliste dugongi ja lamantiiniga. Elevantide loote neerudki meenutavad veeselgroogsete organeid.

Scientific American/

New Scientist