Vaenlane rohukõrrel
Puuk pole justkui putukas
Puuk ei ole putukas, vaid ämblikulaadne olend. Haigustetekitajatena on ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), mis on levinud kogu Eestis ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), mida esineb Kagu- Lõuna- ja Edela- Eestis, ka Ida-Virumaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti hõredates sega-ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas-ja segametsades.
Puugid kannavad edasi inimestele ohtlikku entsefaliiti ning borrelioosi. Eestis pole koertel ega kassidel küll puukentsefaliiti diagnoositud ja levib eksiarvamus, et see haigus neid ei ohusta. Austrias, Saksamaal, Šveitsis ja Rootsis on viiruslikku entsefaliiti diagnoositud nii koertel kui kassidel ning levitajaks peetakse ikkagi puuke. Haiguse tunnused on palavik ja isutus, edasi võivad ilmneda erinevad krambiliigid, kassidel ka suurenenud süljevool.
Borrelioosi korral tekib inimestel esmalt puugi hammustuse kohale punetav ala. Koertel sellist nahareaktsiooni ei täheldata. Neil väljendub borrelioos peamiselt liigesepõletikuna. Koeral tekib longe ja liigesed paistetavad üles, loomal on ka palavik.
Pikaajalisel põdemisel võivad tekkida neeru-ja südamekahjustused. Borrelioosi peiteaeg võib olla kuni 90 päeva ja sügise algul puugihammustusest saadud nakkuse haigustunnused võivad ilmneda alles jõulude ajal.
Kass ja väike koer on puugile paras saakloom, sest nad on piisavalt madalad ja mõnusalt karvased – neile on end kerge külge haakida. Kui kassil või väikesel koeral on massiliselt puuke, siis võivad nad parasiitide rohke vereimemise tagajärjel isegi aneemiliseks muutuda.
Kuidas kaitsta lemmikuid puukide eest
Loomakliinikutes on saadaval kolme tüüpi erinevaid puugivastaseid vahendeid, paraku pole ükski vahend 100% kindel.
1.Turja ja seljapiirkonda manustatavad tilgalahused. Neid on kahte liiki. Esimesed neist imenduvad looma nahalt vereringesse ning levivad üle kogu looma keha. Kahjuks peab puuk mürgi kättesaamiseks oma ohvrile kinnituma ning verd imema. Ta saab küll surma ning ei anna järglasi, kuid võib looma siiski nakatada. Toimeaeg tavaliselt 1-2 kuud.
Teist tüüpi tilgalahus imendub mitte verre vaid naha rasunäärmetesse. See“võiab “ mürgiga kogu looma karvastiku. Seetõttu ei pea puuk oma doosi kättesaamiseks loomale kinnituma, kuid ta võib seda teha. Et ravim ei imendu vereringesse, võib seda kasutada nii noortel kui vanadel, nii tervetel kui haigetel loomadel. Toime puugile 1 kuu.
2. Pritsitavad preparaadid välisparasiitide tõrjumiseks ja hävitamiseks. On ka naha rasunäärmetesse imenduv puugivastane variant. Ohutus sama. Preparaat kantakse ühtlaselt kogu looma karvastikku nii, et kõik oleks märg. Loomulikult ei tohi pritsida lahust otse looma silmadesse ega suhu. Manustamine on mõnevõrra töömahukam kui tilgalahustel ja ega iga kass ei lasegi enda kallal nii kaua toimetada, et kogu kasukas märjaks saaks. Preparaadi toime puugile 1 kuu
3. Kaelarihmade toimeks peaks olema parasiitide peletamine enne, kui nad jõuavad nahale kinnituda ning ka nende toime on tunduvalt pikem, kuni 4 kuud. Kahjuks ei sobi kõik kaelarihmad kassipoegadele, kassidele ja kutsikatele. Probleem võib olla rihmapidi kinnijäämine, samuti võib rihma pidev kandmine põhjustada mõnedel loomadel allergianähtusid.
Ükskõik, millise ravimi ostmisel, konsulteerige enne loomaarstiga, et olla kindel, et just see ravim oleks võimalikult efektiivne ja ohutu teie loomale. Kõik tilgalahused ei kaitse looma puugi eest, vaid on mõeldud ainult kirpude või kirpude ja lestade hävitamiseks. Ning kõik vahendid ei sobi noortele, alla aastastele loomadele. Mõnede preparaatide kasutamine on vastunäidustatud isegi täiskasvanud kassidel.
Pärast jalutuskäiku metsas või pikemas rohus kammige loom hoolikalt läbi, et avastada veel mitte kinnitunud ja juba kinnituda jõudnud puugid
Eemaldage parasiidid, kas puugitange või näpitsaid kasutades, hävitage need põletades või kanalisatsioonist alla lastes.
