Vikeri lainele ei julge raadiot enam kruttidagi. Sest sealt kuuleb enamasti umbes sellist autismihõngulist dialoogi.

– Tere!

– Tärää...

– Pange palun raadio vaiksemaks!

– Misäsjä?

– Keerake raadio vaiksemaks, muidu vilistab.

– Äi-äi! Valitsus on see, kes kõige ja kõigi piäle filistäb!

– Vabandust. Äkki saaksite siiski oma raadio vaiksemaks keerata?

– See kõik on pättus! Ja mina ei usu, et ma otse-eetris priägu olän!

– Aga kuulake ometi! Kogu Eestimaa kuuleb teid hetkel...

– Midägi ma ei kuulä! Filistäb!

Seepärast tahakski meie igapäevase tänitava kõneviisi korraks välja lülitada ning reklaamist ja turundusest ühe positiivse näite tuua. Vahelduseks kas või. Paljud teenused ja tooted on sügiseks 2010 muutunud konkurentide omadest enam-vähem eristamatuks, sihttarbijale enesestmõistetavaks ja absoluutselt ebaseksikaks. USB (unique sales proposal) ehk ainulaadne müügilubadus on kahanenud pea olematuks – laen jääb laenuks, auto autoks ja šampoon šampooniks. Mis siis veel rääkida telekomist, kus peale sõna „tasuta” on viimase kahe aasta jooksul väga vähe öelda olnud. Või siiski? Näiteks kui jälgida, mida korraldab Tele2.

Kui hoolega pingutada, siis meenub, et kunagi kõneldi väljasõitudest Q-GSM-i (loe: Tele2) levialasse ja ennast surmtõsiselt võtvate ärimeeste nimekaartidelt võis lugeda vaid EMT taskutelefoninumbreid. Ilmselt on see võtnud rohkem raha ja pisaraid kui kõrvaltvaatajale paistab, aga need ajad on nüüd möödas.

Imevähe rahulolematuid

Uuringud ei pruugi küll kajastada täit tõde, aga õhkõrn seos tegeliku olukorraga turul neil siiski ehk on. Uuringukeskus Klaster viis läbi küsitluse, mille tulemusel selgus, et kolmandik inimesi on oma praeguse mobiilioperaatoriga täiesti rahul ja pool üldiselt rahul. Rahulolematute klientide osakaal on kõige väiksem Tele2 klientide hulgas – vaid kaks protsenti. Aga seda oleks üllatavalt vähe ka arvestades viieprotsendilist statistilist eksitust, kas pole?

Milles seisneb siis Tele2 kübaratrikk? Kuidas kasvatati mustast lambast valge traavel? Peab kurvastusega tunnistama: silmamoondust siit ei leiagi. Töö on teinud harilik sihipärane reklaam ja järjepidev igav investeerimine. Pluss üldlevinud lühinägelikkuse asemel harva esinev turunduslik kaugenägelikkus. Mida on siit õppida meil kõigil? Eks ikka seda, mida ütleb kümnest käsust napilt välja jäetud üheteistkümnes sõbralik soovitus: vähem möla, pikem samm!